Metsatööstuse Liit toetab Eesti teaduse rahastamise tõstmist
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
10. detsember 2018, 12:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/09/25/7137579t1h5d3c.jpg)
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit nõustub Eesti Teaduskoja avaldusega Eesti teaduse alarahastuse kohta, liidu hinnangul saab Eesti majanduslikult Euroopa Liidu toetustest iseseisvuda vaid ettevõtete ja teaduse koostöös suuremates tööstusharudes.
Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul on teaduse alarahastamine Eesti majandusele ja Eestile tervikuna oluliseks arengu takistajaks.
"Metsa- ja puidusektor on üks Eesti suurimaid majandusharusid. Kahjuks ei ole Eesti ülikoolide võimekus metsa ja puidukasutuse teemadel teadust teha piisav, mis on põhjustatud ebapiisavast rahastusest," ütles Välja pressiteate vahendusel.
Puidu väärindamine uuele tasemele
"Puit on taastuv loodusvara ja sellest saab teha väga paljusid tooteid, mida täna valmistatakse taastumatutest loodusvaradest. Tänu atmosfäärist süsiniku sidumise võimele on puidukasutusel oluline roll kliimamuutustega võitlemisel mis on välja toodud nii Pariisi kliimaleppes kui ka ÜRO IPCC aruandes. Põhjamaades on sellest lähtuvalt hakatud senisest veelgi aktiivsemalt uurima puidukasutuse innovaatilisi võimalusi, mille juures on olnud oluline roll lisaks ettevõtetele ka riiklikul eestvedamisel," rääkis Välja.
Metsatööstuse ja puidutöötlejate Eesti riigile loodav lisandväärtus on kasvanud 20 aasta jooksul kümme korda, moodustades praegu 5,3 protsenti.
Metsatööstuse ja puidutöötlejate Eesti riigile loodav lisandväärtus on kasvanud 20 aasta jooksul kümme korda, moodustades praegu 5,3 protsenti – üle miljardi euro – Eesti sisemajanduse koguproduktist. Aastas toob sektor Eestile maksutulu ligi 700 miljonit eurot, mis on võrdne haridus- ja teadusministeeriumi ühe aasta eelarvega.
Välja sõnul on oluline, et Eesti liiguks puidu väärindamisel kõrgematele astmetele. "Eesti on edukas puidu mehaanilisel väärindamisel – teeme oma puidust kvaliteetset mööblit, maju ja muid ehitusdetaile. Puitu saab väärindada aga ka keemiselt ja molekulaarselt ehk valmistada puidust pakendeid, komposiitmaterjale, viskoosi, aluskeemiat ja palju muud, et asendada täna nafta põhiseid materjale. See on suund, kuhu liigub teadus ja tööstus põhjamaades ja kuhu ka meie peaksime liikuma. Olulise valdkondliku arenguhüppe saavutamine käib aga ettevõtetele üksikult üle jõu ja eeldab riigi poolset eestvedamist."
Välja sõnul on ettevõtete ja teaduse aktiivsem koostöö vältimatu ettevõtete edasise arengu saavutamiseks. "Ma loodan, et ülikoolide võimaluste paranemisel muutuvad innovatsioon ja arendustegevused koostöös ülikoolidega tavapäraseks ettevõtluse osaks. Sellest võidaks läbi maksutulu iga eestlane," sõnas Välja.
Selge tegevuskava edasiseks
Poliitika mõjutamiseks äsja loodud teadlaste rühmitus Eesti Teaduskoda soovib teaduse rahastuse tõstmist ning selget tegevuskava, vastasel juhul ei välista rühm ka proteste.
"Meie, allakirjutanud, oleme sügavas mures Eesti teaduse pikaajalise alarahastatuse pärast. Kutsume kõiki teadusmeelseid inimesi tegutsema selle nimel, et investeeringud teadus-arendustegevusse suureneksid ja sellega paraneks teaduse, kõrghariduse ning teadusmahuka ettevõtluse olukord," seisab äsja loodud Eesti Teaduskoja avalikus pöördumises, mis on avaldatud ühenduse kodulehel.
Ühenduse hinnangul peavad avaliku sektori investeeringud teadusse jõudma riigikogu kinnitatud teadmistepõhise Eesti strateegias kokkulepitud 1 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Selle saavutamiseks toetab teaduskoda kõiki tegevusi, kaasa arvatud uusi ühiskondlikke kokkuleppeid.
Eesti Teaduskoja asutamist põhjendab veel juriidiliselt registreerimata ühendus sellega, et seni pole antud lubadustest ja strateegiast kinni peetud. "Kutsume teadlasi, õppejõude, ettevõtjaid ja kõiki teisi teadusmeelseid ühinema loodava ühendusega Eesti Teaduskoda, et ühiselt tegutseda targema ühiskonna, poliitika ja majanduse nimel Eestis," seisab pöördumises, millel on lisaks teaduskoja algatusrühmale ka teaduste akadeemia, arstide liidu, geograafia seltsi, füüsika seltsi ja noorte teaduste akadeemia liikmete allkirjad.