Metsakonverents: katsetööd peab tegema ka võõrpuuliikidega
10. detsember 2018, 08:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedel Eesti Maaülikooli korraldatud metsanduse aastakonverentsil “Metsateaduselt praktikale” andsid metsateadlased ülevaate oma värskematest uurimistulemustest. Muu hulgas sai kummutatud arusaam, et pärast lageraiet läheb aastakümneid aega, kuni mets uuesti süsinikku hakkab siduma.
Maaülikooli vanemteaduri Jürgen Aosaare sõnul pakkus konverents võimaluse arutleda metsanduse eri tahkude üle. “Konverentsil kuulsime, kui erinevate teemadega tegelevad Maaülikooli metsateadlased. Metsas ei pruugi alati olla ainuõigeid ja lihtsaid lahendusi, kuid teadustööde tulemused annavad meile võimaluse paremate otsuste tegemiseks,” ütles Aosaar.
Tagantjärele tarkus
“Metsateadus on osalt paraku tagantjärele tarkus, ehk hinnata saame minevikus tehtut. Aga et oleks, mida tulevikus hinnata, peaksime katsetama ja uurima rohkem,” tõdes Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli teadur Tiit Maaten, kes tutvustas männi ja kuuse istutusmaterjali uurimis- ning arendustöö seisu Eestis.
Muutuv kliima võib lihtsamaks muuta ka peamiste okaspuukultuuride putukkahjurite - männikärsakate - elu.
Näitena tõi ta aastakümned tagasi loodud katsealad, kus lõunapoolse päritoluga okaspuud on küll kiirema kasvuga, kuid okslikud, lõhedega või muidu kehva kvaliteediga.
“Elame teadmatuses tuleviku suhtes,” nentis Maaten. Et olla tulevikuks paremini valmis, peab tema sõnul tegema oluliselt rohkem katsetööd erinevate puuliikide, kaasa arvatud võõrpuuliikidega.
Tõsiselt mõtlema panigi paarisadat kuulajat tõdemus, et muutuva kliima tõttu me tegelikult ei tea, millised puuliigid kasvavad meil mitmekümne aasta pärast.
Maateni sõnul peavad meil olema teada need puuliigid, mis saavad meie metsades kasvada ka uutes, muutunud kliimatingimustes.
Lõunamaised haigustekitajad
Metsapatoloogia dotsent Rein Drenkhan tõi ohtudena välja aina suurenevad kaubavood ja kliimamuutused, mis soodustavad uute ja ohtlike haigustekitajate levikut meie looduses. Lõunapoolse päritoluga patogeenide elutingimused Eestis muutuvad soojeneva kliima tingimustes üha paremaks. Seetõttu tuleks olla äärmiselt hoolikas ning vältida tundmata päritoluga taimede toomisel Eesti loodusesse.
“Iga metsaomanik ja aiapidaja võiks eelistada kodumaiseid puuistikuid. Importkaup on oht aias olevatele puudele ja loodusele laiemalt,” manitses ta.
Drenkhan tõi näite, et koos rododendronitega on hiljuti Eestisse jõudnud munasseened. “See haigus levib kergesti kõigile Eesti puuliikidele.”
Muutuv kliima võib lihtsamaks muuta ka peamiste okaspuukultuuride putukkahjurite - männikärsakate - elu. Dendroloogia ja metsaentomoloogia dotsent Ivar Sibul tutvustas konverentsil keskkonnasõbralikke võimalusi kärsakakahjustuste vähendamiseks.
Kliimamuutuste leevendamisel nähakse olulist rolli metsade süsiniku sidumises. Professor Veiko Uri teadustööde teemaks on üle 10 aasta olnud metsade süsinikuringe.
“Arvamus, et pärast lageraiet läheb aastakümneid aega, kuni mets uuesti süsinikku hakkab siduma, sai uurimistööga kummutatud,” rääkis tulemustest Uri. Uuritud männikute süsinikubilanss oli positiivne juba seitse aastat pärast lageraiet.
Puistute süsiniku sidumine sõltub otseselt metsade kiirest uuenemisest ja puude kasvukiirusest, mistõttu on oluline pöörata tähelepanu metsade uuendamisele.
Kokkusaamise lõpetas dotsent Paavo Kaimre ülevaatega uue metsanduse arengukava alusuuringust. Mets on Kaimre sõnul kompleksne keskkond, kus põimuvad erinevad väärtused ja huvid.
“Samas, poliitikad ja majandamisvõtted peavad olema teadmis-, mitte emotsioonipõhised,” lisas ta. Ühiskonnas on soov vähendada lageraieid ja suurendada püsimetsanduse osa. Teadlaste ülesanne on seega püsimetsanduse võimalusi põhjalikult uurida.