Eesti ravimtaimed on Aasia omadest mitu korda puhtamad

Karepa ravimtaimeaia perenaine Katrin Luke oma suvise värske taimesaagiga. Foto: Kasper Mäe

Eesti ravimtaimed on võrreldes maailmas ülipopulaarsete Aasia taimedega palju puhtamad, paremad ja toimivamad. Õige turunduse korral võiks Eesti ravimtaimed tõusta kõrgesse hinda.

Seda kinnitavad Eesti tuntud ravimtaimede kasvatajad. Aasia tundub maailmas väga paljudele inimestele peaaegu imede piirkonnana, kus saab leida hingerahu, iseennast, armastust. Ka toidud ja Aasias kasvavad taimed tekitavad lääne inimestes erilist tunnet, usutakse, et just sealt ravimtaimi, teesegusid või muid looduslikke imeravimeid tellides tuleb tervis. Kas see päris nii on?

Kubja Ürditalu omanik Kristian Sander märgib, et Aasia taimede puhul on inimeste argument ikka soov leida midagi erilist kuskilt kaugelt. „Saadakse aga üsna kehva väljanägemisega ja pestitsiidijääke täis taim. Kõik Eesti taimed sobivad maailmaturule – küsimus on turunduses. Kvaliteet on Eesti taimel super,” kinnitab Sander.

Tuntud Karepa Ravimtaimeaia perenaine Katrin Luke lisab, et välismaal kasvatatakse pea kõiki taimi suurtes kogustes, kogutakse kombainidega ja peenestatakse masinatega.

See tähendab, et kvaliteet pole võrreldav Eesti puhtas looduses kasvanud või kasvatatud taimedega. Eesti miinus on väike territoorium. Seetõttu on meil raske oma puhaste ravimtaimedega maailma murda – ei ole võimalik palju kasvatada-toota, samuti on paljud looduslikud alad kadumas ja niitude asemel karjamaad ja rapsipõllud.

Luke teab, milliseid ravimtaimi tasuks aga Eestist välja eksportida: „Kes kasvatada saab ja riskib, siis sobivad mündid, kummel, mustasõstralehed. Metsataimedest kuuseokkad, mustikad, kaselehed, vaarikad, kibuvitsamarjad,” loetleb ta. Kuusevõrsetest, okastest ja angervaksast saab ka ülihäid tooteid ja maitseaineid teha: kibuvitsamarjadest, pihlakamarjadest häid siirupeid; nõgesest koos põdrakanepi ja muude rohetaimedega rohejahu, mis annab mineraale ja vitamiine. Võib öelda, et massiliselt toota ei saa, küll aga gurmee- ja käsitööasju.

Praegu tuuakse kahjuks veel Eestisse välismaalt üsna palju ravim-, maitse- ja teetaimi. Paljusid neist saaks siin palju parema kvaliteediga toota, nagu näiteks kummel, tüümian, piparmünt, basiilik, kadakamari jpm.

Ravimtaimede „maailma viimisel” loeb kindlasti ka see, et oleks tegemist taimedega, mis oleks meeldivad ja mida enamik taluks. Samuti ei tohi ravimtaimed olla liiga erilised või sellise maitsega, millest valmistatud teesegusid inimesed vabatahtlikult juua ei taha.

Eesti kõige paremad ravimtaimed, millest saab hästi teed keeta ja mis sobivad-maitsevad enam-vähem kõigile inimestele, on Kristian Sanderi sõnutsi kummel, saialill, piparmünt. Katrin Luke lisab nimekirja mustasõstralehed, põdrakanepi, nurmenuku, pärnaõied ja hariliku pune.

Head on tema jutu järgi ka kibuvitsamarjad ja mündid, gurmeetaimedest aga monardad, basiilikud ja sidrunliivateed.

Sander lisab, et ravimtaime maitse ei pruugi tõesti alati kõigile sobida, sest ravimtaime puhul hinnatakse selle toimet. „Maitselt on sobilikud kindlasti põdrakanepi- ja mustasõstralehed. Need annavad igale teele hea maigu,” soovitab ta.

Ekspordi puhul tasub arvesse võtta kogemust, mida Eesti ravimtaimekasvatajad ja -tootjad oma senise tegevuse käigus on saanud.

Kristian Sander ütleb, et Kubja Ürditalust ostetakse gripi- ja külmetuste hooajal gripi-, külmetus- ja kurguteesid. Muul ajal tuntakse enim huvi hea une ja stressi maandavate teesegude vastu. „Palju küsitakse ka kindla tõve või haiguse raviks: näiteks prostatiidi korral ostetakse väikeseõielist pajulille, insuldist paranemiseks tahetakse mailast, podagra korral aga spetsteed, milles on naat, nõges ja teised kusihappesooli välja viiva toimega taimi.”

Karepa Ravimtaimeaia toodetest ostetakse palju elujõuteed organismi turgutamiseks väsimuse korral. Teised soovivad gurmeeteed kas pealelõunaseks ajaks või rahustavat teed. Jõuluajal on hästi populaarne jõulutee. „Meie korjame haruldasi metsataimi, mida teised ei viitsi koguda – needki lähevad hästi kaubaks,” märgib Katrin Luke.

Ühes on ravimtaimekasvatajad kindlad: masstootmist ei saaks Eesti kunagi lubada – ega peakski!

Kristian Sander märgib, et tema arvates ei peaks Eesti saama tuntuks kui tooraineriik ravimtaimede kasvatamisel. „Selleks pole meil odavat tööjõudu ega vajadust. Et Eesti tuntus kasvaks, ei ole vaja midagi teha muud kui vaid hoida olemasolevat loodust ja põldude puhtust. Kasvatada noori mitte kasumiahnuse ja raha kummardajaiks, vaid vähe tarbivateks ja kõike elavat austavateks inimesteks. Vanasid tõenäoliselt ümber ei õpeta,” lisab ta.

Kuna maailmas tõuseb puhas looduslik toode aina enam hinda, tasuks Eestil siiski ennast puhaste ravimtaimede pakkujana tutvustada. Katrin Luke sõnade kohaselt on Eestis tootjaid ja e-poode palju, kes müüvad välismaalt toodud tee- ja maitsetaimi. „Tore oleks, kui me ise siin omal maal eestimaist tarvitaksime, mitte aga Venemaa ja Hiina kaupa. Eks see oleks riigiametnike ja EASi teema, aga kes tahab välisturule pääseda, on hakkaja, siis ehk pääseb ka.”

Potentsiaali ja lootust igal juhul on.