Maakari kui killuke pärandkultuuri püsib entusiasmil

„Maatõug mulle meeldis ja on jäänud, lõin selle farmi pidamisega perele kodu lähedal töökohad,ˮ ütleb Sirje Treumuth, kes peab maatõugu eliitklassi farmi Kaansoo külas. Foto: Urmas Luik

Kaansoo küla jääb kahe maakonna, Pärnu- ja Viljandimaa piirile, aga just siin, napilt saja elanikuga maakohas kasvab riigi suurim maatõugu kari ning on hoiul Eesti maatõugu karja kasvatajate seltsi rändhõbekarikas.

„Rändkarikas on mul kodus laual, siin laudas on pisike auhind, mis anti sügisel Ülenurmel mulle kui parimale tõuaretajale,ˮ ütleb Sirje Treumuth, kelle eliitklassi Metsapere tõufarmis peetakse ligemale 60 veist.

Maanaiselikult tagasihoidlik Sirje Treumuth räägib, et talle hakkas nudipäine tõug meeldima juba noorena, kui ta Pärivere sovhoosis lüpsjana töötas. Maatõug talle hinge jäigi ning kui võimalus tekkis, hakkas ta ise nende „nunnudegaˮ tegelema.

„Karja täiendus tuleb endalt, seda olen ikka ise kasvatanud ja ega vasikaid olegi müüa. Kui keegi tahabki, siis nagu lemmikloomaks ja ühekaupa,ˮ nendib ta.

Maatõugu lehmade piimaand jääb koguselt teistele alla, aga Sirje Treumuth ütleb, et kui süüa on, siis ta annab toodangut ka.

Tänavu oli silo- ja heinategemise aeg selline, mis karjakasvataja laubale murekortse lisas. Metsapere farmi suude tarvis oli vaja osta pool vajalikust talvisest söödast. See väljaminek suurendab tootmiskulusid.

Piim läheb Jõgeva Tootjate liidu kaudu Leetu. Tootja väidab, et oma kombinaadid venitavad maksmisega või kiusavad toorpiima hinna alla.

„Ma ei pea ise jooksma kombinaatide vahet ja nendega kaupa tegema, et piim ära viidaks, sest siin oleme metsade vahel, Eesti ääremaal,ˮ põhjendab ta väärt piima riigipiiri taha saatmist.

Õhtuse lüpsi aeg läheneb, Ülane, Ütleja ja teised toredate nimedega ammujad ampsavad pika keelega lõhnavat silo ning omanik lisab, et kuigi igal on kõrvas kollane number, paneb ta neile nimed nagu maalaudas kombeks ja ristib vasikad ema nime esimese tähe järgi.

Eesti maatõugu kari kui killuke pärandkultuuri püsib entusiasmil, selliste inimeste tööl ja tahtel nagu Sirje Treumuth, kes entsiasmi rõhutamise peale naerab, sest tema on loonud endale ja perele kodu lähedal töökoha. See polegi vähetähtis.

Eesti maakarja kasvatajate (EK) seltsi tõuraamatu pidaja ja tegevjuht Käde Kalamees kinnitab, et maakari on pärandkultuuri kandja, sest teda on peetud väga laua. Esimest korda räägiti kohaliku karja parandamise vajadusest 1803. aastal, kuid teaduslikku aretustööd alustati alles 1909. aastal.

Kalamees koostas 2007. aastal monograafia „Eesti maakarja arenguluguˮ ja tunneb valdkonda põhjalikult. Silmaringi ja teadmiste laiendamiseks lisagem, et esimene maatõugu lehm Lillik Tartumaalt Wahi katsetalust võeti „Eesti põllumehe veiste tõuraamatusseˮ 20. augustil 1914 ja pull Murru-Mats samal päeval sama talu karjast.

„Seega on juba üle 100 aasta dokumenteeritud maatõugu veiste põlvnemise, välimiku  ja toodangu andmeid ja neid hoitakse arhiivis, hilisemaid andmeid aga Eesti põllumajandusloomade jõudluskontrolli  aktsiaseltsi andmebaasides,ˮ täpsustab Kalamees.

Tänavu 1. augustil oli tõuraamatu põhiosas jõudluskontrolli aluseid lehmi 426, lisaks 227  jõudluskontrollis mitteolevat tõuraamatu veist, seega kuulub tõu paremikku 653 lehma. Kogu tõugu kuulub 1600–1700 emaslooma ja 28 tõuraamatu pulli.

Üle riigi kasvatatakse maatõugu lehmi paarisajas majapidamises. Tunnustatud tõufarme on 20, tõufarmiks saamise tingimus on jõudluskontroll ja vähemalt nelja maatõugu tõuraamatu lehma pidamine. Tõufarme hindab seltsi  juhatuse komisjon ja kinnitab juhatuse aastakoosolekul.

Suurimate tõufarmide omanikud on Pärnumaal Sirje Treumuthi eliitklassi Metsapere farm (54 tõuraamatu lehma), Harjumaal Ilse Gošovski eliitklassi Muuluka Farm OÜ (53), Saaremaal Jaan Kiideri Riido talu esimese klassi tõufarm (36). Kahekümnes tõufarmis on 324 tõuraamatu põhiosa lehma – võrreldes eelmise aastaga 41 võrra rohkem.    

Maatõug on Eesti rahva aretatud põlistõug, geneetiliselt nudi, väikesekasvuline, poegib kergelt. Täiskasvanud lehm kaalub keskmiselt 500 kilo ja talle kulub elatussööta tunduvalt vähem kui teistele piimaveiste tõugudele, kuid söödaväärindus on samaväärne näiteks eesti punast tõugu veistega.

Jõudluskontrolli aastaraamatule tuginedes on maatõugu veiste keskmine eluiga 2315 ja holsteini tõul 1853 päeva, seega püsib maatõug holsteinist keskmiselt 462 päeva kauem karjas.

Maatõugu lehma piimas on rohkem rasva, valku ja süsivesikuid võrreldes holsteiniga. Piim laapub hästi ja toodete, eriti juustu valmistamisel on vaja vähe lisandeid, ent tulemus on tervislikum.

Kalameest rõõmustab, et nii väikesearvulise tõu puhul nagu maakari on teadusliku aretustööga suudetud piimatoodang viia 6000–8000 kiloni aastas. Ta lisab näited: rekordlehm Pipi lüpsis neljandal laktatsioonil 305 päevaga 12 700 kilo piima (omanik Lea Puur Viljandimaal) ning suurima päevatoodangu, 62 kilo andis kuuendal laktatsioonil Pamela (omanik Ilse Gošovski).

„Eesti maatõu omamine ja aretamine on nii hobi kui missioon,ˮ arutleb Kalamees. „Hobi on see kindlasti ühe-kahe looma omanikule, kuid suurema karja omanikud on saanud aru selle töu aretamise ja säilitamise tähtsusest, sest üle saja aasta oma rahva aretatud väärtuslik tõug on ka eneseteadvuse tõstmise väljendus.ˮ

Eesti maatõug on kantud ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ohustatud tõugude nimekirja.

Aprillis tähistas maakarja kasvatajate selts oma lipu 90. aastapäeva. Tuleval aastal möödub 30 aastat seltsi taasasutamisest ja ületuleval sada aastat seltsi asutamisest.

Suursündmuste kõrval jätkub argitöö, tuginedes aastateks 2013–2023 koostatud maatõu aretus- ja  säilitusprogrammile, eesmärgiga suurendada tõu arvukust ning hoida ja arendada tõuomaseid tunnuseid.

 „Programmi järgides valime välja parimad pulliemad ja püüame vältida sugulusaretust,ˮ märkis Kalamees. Maatõu aretajatel on kasutada viie-kuue liini pullide sperma Keava kunstliku seemenduse jaamas.

Eesti maakari

* Põlistõug, kantud üleilmsesse ohustatud tõugude nimekirja.

* Eestis peetakse 1600–1700 maatõugu veist.

* 2018. aastal on 20 tunnustatud tõufarmi, milles on vähemalt neli maatõugu tõuraamatu lehma.

* Suurimad tõufarmid on Pärnumaal Metsapere farm (omanik Sirje Treumuth), Harjumaal Muuluka Farm OÜ (Ilse Gošovski), Saaremaal Riido talu (Jaan Kiider).

* Aastast 2009 tunnustab Eesti maakarja kasvatajate selts rändhõbekarikaga parimat tõufarmi.

* Eesti maakarja kasvatajate selts loodi 1919 ja taasloodi 1989, seltsi tõuraamatupidaja ja tegvjuht on Käde Kalamees.

Andmed: Maa Elu