Tene Kaubandus panustab vahendajate hulga vähendamisele

Riho Reesare sõnul jääb tuhandest Tene Kaubanduses valminud puithoonest Eestisse keskmiselt viis, aga see protsent näitab kasvutendentsi. Foto: Toomas Šalda

Läänemaa üks edukamaid ettevõtteid, endise Haapsalu REVi territooriumil tegutsev osaühing Tene Kaubandus on pühendunud puidust majade, kuuride, aiamajade, lehtlate ning teiste puidust hoonete valmistamisele.

Nende toodangust jääb kodumaale vaid mõni protsent. Ettevõtte asutamisest alates on selle tegemisi tandemina vedanud Heino Kirs ja Riho Reesar. Esimese pärusmaa on tehnika ja tootmisprotsessid, teisel müük. Trumbiks oleva hinna ja kvaliteedi suhte hoidmise peamise võimalusena näevad nad enda osalusega jaemüügifirmade loomist olulisemates sihtriikides.

Klient valib otstarbe

Enne kui Reesar ja Kirs endise Haapsalu REVi hoonete ja territooriumi omanikeks said, oli siin aastaid uksi ja aknaid toodetud. „Meil oli puutöökoda seadmete ja pinkidega. Esialgu plaanisimegi toota aiamajade uksi ja aknaid aiamaju valmistavale Eesti ettevõttele, aga kui olime tellimuste täitmiseks ettevalmistused ära teinud, läks see pankrotti. Üks nende sakslasest suurtellija tuli seejärel meie juurde jutuga, et kui juba uksi ja aknaid teeme, ehk oskame siis neile majagi külge ehitada. Kuna meil endal polnud asjast ettekujutust, istusime tootmisjuhiga autosse ja sõitsime ühele Saksamaa messile uurima, mille tegemist meile üldse pakutakse ja missugune on tegevuse perspektiiv. Saime pildi, täiendasime seadmeparki ja hakkasime pihta. Esimesed majad valmisid 2000. aasta kevadel,“ meenutab Tene Kaubanduse hoovõtuaegu Reesar. Samasuguseid, 28- ja 40millimeetrise seinapaksusega maju toodetakse praegugi, aga mudelite arv on kordi kasvanud.

Tene Kaubanduse kataloogist leiab praegu ligi 80 mudelit, valik algab 4ruutmeetrisest ja ulatub 150ruutmeetrise puithooneni. Kliendid kasutavad nende toodangut Reesare kinnitusel vastavalt oma äranägemisele: „Meie ju ei tea, mis ostja teeb. Mõni ostab aianurka majakese tööriistade hoidmiseks, teine istumiskohaks. On neid, kes soojustavad ja elavad sees. Meie majad on lihtsalt kokku pandavad ja kliendi enda valida on seegi, kas ta immutab või värvib või ei tee midagi. Tootmises olevatest mudelitest ei saa ühegi puhul öelda, et seda ei tellita.“

Mudelite väljatöötamisel ei lähtuta Tene Kaubanduses omanike või disainerite maitsest, vaid turu nõudlusest. Kaup peab sobima ostjale. Välismaised edasimüüjad saadavad Tenele infot, mida kliendid tahavad. „Küsitud on ka selliseid maju, mida meie toota ei saa – näiteks 10 x 10 meetrit seest täiesti tühja maja. Siis peaks olema hoopis teistsugused katusekonstruktsioonid ja muud lahendused. Suuri tühje ruume me ei tee.“ Materjalina kasutatakse Tenes ainult kuuske, mida ostetakse saematerjalina Eestist, Lätist, Soomest, Rootsist ja Venemaalt.

Eksport esikohal

Aastatel 2000 kuni 2007 oli Tene Kaubandusel kaks välisklienti, kes ostsid ära kõik siin toodetu. Üks Hollandist, teine Saksamaalt. „Neist oleme tänaseks lahku kasvanud. Pärast sujuvat lahutust tuli käia ka mõnel messil, et uusi koostööpartnereid leida. Täna oleme esindatud Saksamaal, Hollandis, Šveitsis, Prantsusmaal, Norras, Itaalias, Rootsis, Soomes, Poolas, Hispaanias, Austraalias, Kanadas, USAs, Portugalis ja isegi Alžeerias. Stabiilsusest saab siiski rääkida vaid Euroopa riikide puhul. Mida lõuna poole, seda vähemaks kindlust jääb. Lõunamaine kauplemiskultuur on teistsugune. Aga me ei püüagi tulla kogu maailmale tema eripärades vastu ja toota eri maade klientide soovidest lähtuvaid mudeleid, meil on ikkagi kataloogikaup. Näiteks Holland, Belgia ja Prantsusmaa on sellised, kus Tene tooted ei müü kõige paremini, sest meie teeme aiamaju koos põrandaga, aga seal tahetakse ilma, nii on odavam,“ selgitab Reesar. Põhja-Ameerikat peab ta perspektiivikaks turuks. Püüeldakse selle poole, et sinna läheks seitsmendik Tene toodangust.

Eestisse jääb tuhandest Tene Kaubanduses valminud majast keskmiselt viis, aga Eesti osa on hakanud kasvama. „Me ei reklaami end, aga järjest enam jääb meie toodangut kodumaale. Ju siis inimesed ei taha enam ise kuuri taga aastaid peidus olnud lauavirnadest majakesi kokku klopsida ja eks meie majanduslik olukord ole ka  paranenud.“

Oma ettevõtte tootmismahu kohta ütleb Reesar, et see on libe teema: „Ühte autokoormasse võib minna kuus või hoopis 60 maja. Ühikute hulk ei ole seetõttu adekvaatne mõõdupuu. Tähtsad on käive ja kasum. Kui veel kümmekond aastat tagasi oli tavaline, et käive kasvab iga aastaga 10–15 protsenti, siis see pole enam reaalne. Majanduses on olnud tõuse ja langusi. Meie firmas on kõikumisi ette tulnud ka majanduse hetkeseisust sõltumatult. On mõõnasid, mille põhjuseid me ei olegi suutnud mõista. Et kliendid elavad nii erinevates riikides ja suur osa müügist käib internetis, on kõikumiste põhjusi väga raske tuvastada.“

Tene Kaubanduse aastakäive on viimastel aastatel püsinud veidi allpool seitset miljonit eurot. „Eesmärk on püsida kuue ja üheksa miljoni vahel, kõik eeldused selleks on. Kasv eeldaks tõsiseid investeeringuid,“ kommenteerib Reesar.

Kui senistest investeeringutest kõnelda, siis kõik vanad hooned on renoveeritud ja eelmisel aastal valmis päris uus tehasehoone. Rohkem Lihula maantee äärsele territooriumile ei mahugi.

„Samuti on meil korralik kontor, kogu  territoorium on asfalteeritud, oma katlamaja kütab tootmisjääke, ainult elektri ostame sisse. Jäätmeid müüme kütteks teistelegi. Toodame ka puitbriketti. Iga tootmisetapi jaoks on olemas seadmed. Järjest enam oleme automatiseerinud,“ on omanikel põhjust rahuloluks.

Vahendajaid vähemaks

Tootmine toimib Tene Kaubanduses õlitatult, aga ettevõtte eeliseks oleva hinna ja kvaliteedi suhte hoidmine innustab muutma müügipoolt.

„Meie eesmärk on saada peamistes sihtriikides korralikult tööle enda jaemüügiettevõtted. Hispaanias juba on see Grupo Tene, kus meie osalus on kasvanud 70 protsendile – seal pole ohtu, et nad ühel päeval meile selja pööravad. Sarnane ettevõte kogub jõudu Soomes. Kui määrab hinna ja kvaliteedi suhe, siis vahendajate vahele jätmine on peamine võimalus selle hoidmiseks. Seal, kus me nii kaugele veel jõudnud ei ole, peame oluliseks leida püsivad koostööpartnerid ja mitte loota ühepäevaliblikatele, kes otsivad ainult odavat hinda. Neid ei huvita pikem koostöö. Meil on omajagu häid lojaalseid partnereid, aga uute vastu pole ka midagi, natuke veel mahub.“ Messidel pole Tene Kaubandus juba kaua osalenud. „Messide aeg on läbi. Umbes 2012. aastast on esikohal internet. Ei pea kulutama mitukümmend tuhat eurot, et oma kaupa tutvustada,“ on Reesar veendunud.

Kuigi analoogsete puitmajade tootjaid pole maailmas palju, ei saa öelda, et konkurents Tene Kaubandust üldse ei mõjuta. Juba Eestis on mitu tootjat, on ka Lätis, Leedus ja Poolas.

Kodusest konkurentsist kõneldes räägib Reesar loo lähiminevikust, kus kaks Tene Kaubanduse juhtivtöötajat otsustasid siinset oskusteavet ja kontakte ebaeetilisi võtteid kasutades omapäi kasutada, lasid toota Tenelt üks ühele maha viksitud maju  ja proovisid neid Tene välisklientidele mõnevõrra odavamalt müüa.

Soomeski toodetakse sarnaseid aiamaju, aga vähem, sest tootmiskulud on seal suuremad kui meil. „Eks palga- ja muud surved on siingi. Toodangu omahind kasvab paratamatult  Eestiski. Puit läheb kallimaks, sama on transpordi ja tööjõukuluga. Müügihinda aga eriti kergitada ei saa, sest siis jääb maht väiksemaks. Tüüpiline on, et käive kasvab, aga kasum kahaneb. Tunneme end siiski kindlalt, oleme seni lahendused leidnud ja leiame edaspidi,“ kinnitab Reesar.