/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/06/19/7910729t1hfe94.jpg)
Eestis turustati möödunud aastal toimeainekogusesse ümberarvestatuna 706 tonni taimekaitsevahendeid, mida on 15 protsenti vähem kui aasta varem.
Eestis turustatud taimekaitsevahendite kogus kahanes 15 protsenti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigist 2017. aastal turustatud taimekaitsevahenditest oli bioloogilisi ja mehaanilisi taimekaitsevahendid 0,1 protsenti, ülejäänud olid keemilised, teatas statistikaamet.
Turustatud taimekaitsevahendite kogusest moodustasid umbrohutõrjevahendid 66 protsenti, seenhaiguste tõrjevahendid 17 protsenti, kasvuregulaatorid 13 protsenti ja putukatõrjevahendid 4 protsenti.
Umbrohutõrjevahendite kogus võrreldes 2016. aastaga vähenes ning seenhaiguste tõrjevahendite kogus suurenes. Paari varasema aastaga võrreldes vähenes ka putukatõrjevahendite kogus.
Võrreldes 2012. aastaga on viimase viie aasta jooksul turustatud taimekaitsevahendite kogused suurenenud veerandi võrra. Seejuures kasvuregulaatoreid turustati 2017. aastal kolm korda rohkem ja seenhaiguste tõrjevahendeid kaks korda rohkem kui viis aastat tagasi. Samas on umbrohutõrjevahendite ja putukatõrjevahendite kogused jäänud enam-vähem samale tasemele.
Taimekaitsevahendeid kasutatakse mitte ainult põllumajanduslikel eesmärkidel, vaid ka metsanduses, puidutöötluses, maantee- ja raudteeservade korrashoiul, spordi- ja mänguväljakutel ning parkides. Iga inimene võib osta oma aias kasutamiseks teatud taimekaitsevahendeid.