/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2012/01/10/908492t1hd16f.jpg)
Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Leader Liit ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kirjutavad kolmapäeval alla maaelu ühise ja tervikliku arendamise koostööleppele.
Kolm suurt maaeluedendajat sõlmivad koostööleppe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liikme Krista Habakuke sõnul on koostööleppe puhul kõige olulisem see, et kolm suurt organisatsiooni asuvad koostööd tegema, rääkidest maaelust kui tervikust.
/nginx/o/2018/02/15/7583495t1h1aa1.jpg)
"Ühiste kavatsuste lepe näitab eelkõige seda, et maaelu arendavad organisatsioonid pole konkurendid, vaid koostööpartnerid. Konkurents ei too head tulemust, üksikud organisatsioonid on ka maaeluga seotud poliitiliste otsuste suhtes haavatavad. Koostöö partnerite vahel annab võimaluse leida ka valitsusväliseid kokkuleppeid, samuti on meie ühine huvi leida paindlik rahastamismudel, mis kasutaks senisest enam Euroopa Liidu rahastust."
Leppe eesmärk on maakogukondade võimekuse suurendamine laiapõhjalise koostöö ja kaasamise kaudu vastavalt kogukonna juhitud kohaliku arengu meetodile (CLLD).
Konkurents ei too head tulemust, üksikud organisatsioonid on ka maaeluga seotud poliitiliste otsuste suhtes haavatavad.
Ühiselt antakse riigikogule ja valitsusele teada, et juba toimivad võrgustikud ja aktiivsed inimesed on valmis võtma suuremat vastutust kohaliku elu, kogukondlike teenuste ja ettevõtluse korraldamisel, riigi poolt oodatakse seadusandlikke raame ja suuremat usaldust.
"Eesti maapiirkonnad on 12 aastat eurotoetuste kaasabil arendanud koostööd ettevõtjate, vabaühenduste ja kohalike omavalitsuste vahel LEADER põhimõtete alusel, mis tagab kõigi kolme osapoole võrdsed võimalused kohalike otsuste tegemisel kaasa rääkida,” sõnas Eesti Leader Liidu juhatuse esimees Valdek Haugas.
"LEADER on oma algusaegadega võrreldes palju muutunud ja nüüdseks end väga positiivselt tõestanud. See on mitte formaalse kaasamise, vaid osalemise meetod, mille abil asjad saavad tõesti tehtud."
Haugase sõnul on enamikes Euroopa riikides jõutud niinimetatud multifondide rakendamiseni, mis tähendab seda, et antakse teatud protsent ka sotsiaalfondi ja regionaalfondi vahenditest kohalikule tasandile ning kõigil kohalikel tegutsejatel on võimalus neile ühtsetel alustel konkureerida.
"Eestis tegutsevad seni kohalikud algatusgrupid vaid Euroopa põllumajandusfondi toel külades ja kalandusfondi toel rannapiirkondades, multifondid annavad aga võimaluse seda olukorda muuta."