Talveajast loobudes saame pimedamad hommikud

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Suveaega jäädes tulevad valged õhtud on toredad, aga kas oleme valmis praegusega võrreldes tund aega pimedamas ajas töö- ja koolipäeva alustama?

FOTO: Dmitri Kotjuh

Kuula artiklit

Enamik eestlastest on aastaid seda meelt, et kellakeeramine tuleb lõpetada, aga arutelu selle üle, kas jääda talve- või suveajale, jagab rahva kolmeks: osa ei näe valikul mingit vahet, paljud seni meedias sõnavõtnutest tunduvad suveaja meelt olevat, aga Maa Elule kirjutanud lugejad on kindlalt püsiva talveaja usku, sest see päästab pika kooli- ja tööleminekuteega lapsed-täiskasvanud hommikul pilkases pimeduses kodust väljumast.

Tõesti, kes praegu näiteks hommikul seitsmest kodust tööle minemas või lapsi kooli saatmas, siis vaadake aknast välja ja kujutlege, et elaks me suveajas, peaksid lapsed juba koolipingis istuma ja kontrolltöö kallal pead murdma.

Aastakümneid „Aktuaalse kaamera” toimetajana töötanud Riina Koit on üks neist, kellele mõte püsivalt suveajas elamisest ei meeldi. „Kui keegi suveaja all kannatama hakkaks, siis just pika kooliteega maalapsed. Lasteaia põnnidest ei hakka üldse rääkima, nende voodist välja tirimine tund varem oleks lausa sadistlik,” arvab ta.

Tegelikult ei meeldi Koidule sõna talveaeg, sest tegu on ju meie vööndiajaga. „Suveajas ehk „väljamõeldud” ajas käisin ma ise koolis, siis kandis see nimetust Moskva aeg,” räägib ta. „Ainult et võrreldes Moskva õpilastega, kellele see oli vööndiaeg, pidime meie tõusma enne kukke ja koitu. Mäletan, milline piin see oli. Minu lapsed käisid koolis juba vööndiajas ja nii hull asi polnud. Olen kaljukindlalt veendunud, et kui täiskasvanud otsustajad natuke rohkem laste peale mõtleksid, poleks seda arutelu üldse vaja. Lapsed ei oleks lihtsalt võimelised tunnis millessegi süvenema kell 8 hommikul (suveaja järgi), kui kell on tegelikult ju alles 7. Ja vaesed vanemad, kes nad praegusest tund aega varem voodist välja ja bussile või autosse peavad saama.”

Valik suve- või talveaja vahel tundub olevat teema, milles kõigil ühele meelele jõuda pole võimalik.

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liikme Krista Habakuke sõnul on selles küsimuses raske üldistusi teha. „Keeruline oleks leida lahendust, mis peaks sobima kõigile – üks eelistab üht, teine teist,” nendib ta.

Väätsa Agro juht Margus Muld kostab teema peale, et teda ja firmasid ei mõjuta see üks tund ühele või teisele poole kuidagi. „Ei ole vahet, kas jääme suve- või talveajale,” ütleb ta. „Peamine on, et ebamugav kella keeramine jääb ära – see küll häirib nii inimesi kui ka loomi.”

Õhtune tipptund pime

Suveaja pooldajad räägivad, et liiklus oleks ohutum, kuna õhtused kojumineku tipptunnid oleksid pikemalt valged. Võib ju arvata, et õhtuks on pika kooli- ja tööpäeva järel liiklejate tähelepanu hajunud ja õnnetused kergemad juhtuma.

Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits ütleb, et Eestis ei ole talve- ja suveaja mõju liiklusohutusele hinnatud. „Kindlasti ei ole seda tehtud tasemel, mis võiks olla otsuste langetamise alus,” rõhutab ta.

„Samamoodi ei ole me eraldi analüüsinud muudes riikides tehtut. Siiski meie tänaste teadmiste juures julgeme hinnata, et talve- ja suveajale ülemineku mõju liiklusõnnetuste, hukkunute ja vigastatute arvule on pigem väike ja selle arvestamine otsuse langetamisel ei ole asjakohane.”

Ka Euroopa Liidu dokumentides viidatud muude riikide uuringud ei anna indikatsiooni, et kuskil oleks veenvalt tuvastatud talve- ja suveajale ülemineku märkimisväärne mõju liiklusohutusele, lisab Ernits.

Pikad pimedad hommikud või õhtud mõjutavad siiski kõiki liiklejaid, ka bussiliiklust. MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus juhataja Andrus Kärpuk arvab, et bussijuhtidel pole olulist vahet, kumb aeg valitakse.

„Usun, et bussijuhil, nagu teistelgi, ei ole talvistel tööpäevadel erilist vahet, kas on suve- või talveaeg. Vahe on aga puhkepäevadel, mil aastaringse suveajaga saab hommikul pimedas põõnata ja õhtul kauem valge käes toimetada,” räägib mees.

Kärpuk ütleb, et talle mõte kellakeeramisest loobuda meeldib, sest magamamineku- ja ärkamisaja muutmisega harjumine võtab tal ligi kuu aega. Ise eelistaks ta suveaega, sest nii on õhtuti kauem valge. „Mäletan üheksakümnendate algusest seda suve, mil kehtis talveaeg. Ei olnud meeldiv, kui öösel kell 3 päike paistis ja õhtul varakult hämaraks läks. Minu arvates ei ole olemas sellist asja nagu looduslik vööndiaeg, sest ei ole olemas looduslikke vööndeid. Nii vööndid kui ka aeg on kokkuleppelised.”

Talvel napib päevavalgust sõltumata ajavööndist

Kristo Kleemann, Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist:

Arvestades Eesti geograafilist positsiooni, on talveajal päevavalguse nappus probleem sõltumata valitavast ajavööndist. Mis puudutab koolipäeva liiga varajast algust, siis seda teemat arutab laiemalt haridus- ja terviseekspertide töörühm, kes otsib sobivat lahendust.

Sotsiaalministeerium toetas suveajale jäämist, sest statistikaameti ajakasutuse uuringus leiti, et keskmine inimene magaks aastaringse talveaja korral valgel ajal 564 tundi (19% uneajast) ja pideva suveaja korral 352 tundi (12% uneajast).

Sellest lähtudes on inimese unerežiimile kasulikum aastaringne suveaeg, sest siis jääb rohkem unetunde pimedale ajale ja rohkem valget aega aktiivseks tegevuseks. Rohkem valget aega annab võimaluse vaba aega väljas veeta ning ärkveloleku valge aeg ja füüsiline tegevus mõjuvad turgutavalt sotsiaalsele elule ja vaimsele tervisele.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel korraldatakse elanikkonna küsitlus, et selgitada välja eelistused seoses suve- ja talveajaga. Küsitluse tulemused peaksid selguma detsembri lõpuks.

Imbi Henno, Haridusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert:

Lähtudes inimese unerežiimist, oleks kasulikum aastaringne suveaeg, siis jääb rohkem unetunde pimedale ajale ja rohkem valget aega aktiivseks tegevuseks.

Talveajale üleminekust loobumine tähendab, et sel ajal hommikul ärgatakse valdavalt pimedas. Pikemaajaline pimedas ärkamine võib põhjustada kurvameelsust ja tõsta depressiooniriski.

Rahvusvaheliste uuringute kohaselt on päevavalgusel ja valguse regulatsioonil märkimisväärne mõju unele ja ärgas olemisele, need on omakorda seotud väsimuse ja õpivõimekusega (Schneider, Randler 2009; Vollmer 2011, Heller, Lockley 2012).

Uuringutest saab välja tuua, et õppimise ajal tuleks võimalikult palju kasutada päevavalgust. Õhtune pikem valge aeg lükkab uinumist edasi, mis raskendab osal õpilastel hommikust ärkamist. Kella keeramine mõjutab päevast unisust kuni 3 nädala jooksul pärast kella keeramist.

Uuringute kohaselt toetavad kella keeramata jätmist peamiselt kaks argumenti: ühtlase režiimi hoidmine ja õhtuse valguse piiramine.

Tagasi üles