Lumine jõul soosib kuuseäri

Jõulukuuski kasvatav Madis Haak räägib, et kõik kasvanduse kuused käiakse igal aastal kääridega üle, et võra võimalikult ilus kasvaks. Foto: Mihkel Maripuu

Kas tuua jõulukuusk metsast või müügiplatsilt? Pole kahtlust, et ise metsast kuusetoomine on tore traditsioon, paraku on enamusel meist seda raske korraldada. Teisalt leiabki müügiplatsilt spetsiaalselt jõulupuuks koolitatud kuused, mille kasvatamisel ettevõtjad on kõvasti vaeva näinud. 

Eestis tegutseb hinnanguliselt sadakond jõulukuuskede kasvatajat – üksikud suured tegijad, kes saadavad igal aastal müüki tuhandeid kuuski, aga enamiku kasvatajate kogused jäävad paarikümne ja paarisaja vahele.

Kümmekond aastat tagasi, kui majanduskriisi aegu paljud maaomanikud loobusid põllupidamisest ja otsisid tühjaks jäävale maatükile rakendust, tuligi kuusekasvatajaid juurde ja nüüd on konkurents kuuseturul tihe. Paraku osutus esialgu lihtsana tundunud kuusekasvatus siiski palju tööd nõudvaks.

Rohi, väeta, lõika

Harjumaal tegutsev Kangro Haljastus kasvatab juba 15 aastat jõulukuuski ja -nulge kümnel hektaril ja tänavu plaanitakse müüki saata 5000 puud. Ettevõtte juhatuse esimees Madis Haak räägib, et kasvanduse puud on kõik spetsiaalselt jõulupuuks koolitatud. „Metsas lihtsalt sellise kvaliteediga puu ei kasva, seal jääb võra hõredaks,” sõnab ta.

Just võra kujundamine ongi jõulupuude kasvatamise juures olulisemaid töid. Haak räägib, et nad käivad igal aastal kõik puud ükshaaval kääridega üle, et kasvaks ühtlane ja tihe võra. Lisaks võra kujundamisele on vaja teha muudki. Tööd algavad maapinna ettevalmistusest ja kuusetaimede istutamisest. Seejärel tuleb neljal aastal teha umbrohutõrje, hoolduslõikus ja kahjuritõrje. Lisaks peavad puud olema piiratud suure aedikuga, et metsloomad neid näksima ei pääseks. „Jõulupuu kasvatus eeldab aastaringset tööd ja nii kaheksa aastat järjest,” nimetab Haak.

Kui kuusk kasvab kahemeetriseks kaheksa aastaga, siis nuluga läheb veel kauem.

Plantex AS tegevjuht Ivar Lepmets rõhutab, et jõulupuu kasvatamine on töö nagu iga teisegi taime kasvatamine, ja mainib, et talle tundub RMK iga-aastane inimesi ise metsa kuuse järele meelitav kampaania lausa ettevõtlust pärssivana, sest õige jõulukuuse jaoks tehakse istandustes kõvasti tööd.

Lisaks Eestis kasvatatud kuuskedele tuleb kohe müüki suur kogus piiri tagant toodud kuuski-nulge. Kui välimuselt suurt erinevust ehk polegi, siis oluline vahe on siiski see, et kohalikud kuused lähevad reeglina müüki värskelt, aga kaugelt toodud on ammu lõigatud ja pika tee läbinud. Teekonnal on suur läbikuivamise oht, mis tähendab, et okkad ei pruugi pikalt küljes püsida.

Novembri lõpunädalatel käib puude eeltellimine internetis, aga paljud huvilised käivad ka puukoolis, et sobiv puu ise valida. „Kes tahab ettevõttesse, kes filmivõtetele, kontoritesse käiakse valimas,” loetleb Haak. „Nüüd enne jõule on kõige-kõige kiirem aeg.”

Enamuse kuuskedest müüb Kangro Haljastus vahendajateta kaubanduskeskuste ees üle Eesti. „Ise kasvatame, ise müüme,” sõnab Haak ja lisab, et suuremate kaubanduskeskuste ette müügiplatsi saamiseks tuleb läbida tihe konkurentsisõel.

Potipuu mitmeks aastaks

Kuna eestlased on üha enam minemas taaskasutuse teed ja paljud ei taha tuua tuppa puud, mis nädala-paari pärast prügimäele vaja saata, on Plantex kasvatamas ka potikuuskesid.

„Järjest enam levinud on, et inimene ei soovi vaid lühikeseks ajaks tuppa tuua lõigatud jõulupuud. Valitakse hoopis potis kasvanud taim, mille saab pühade möödudes rõdule või terrassile viia,” seletab Lepmets.

Säärase potis kasvava kuuse saab tõsta rõdule ja seal ehtida või ka jõulu ajal tuppa tõsta.

„Umbes nädalaga ei juhtu taimega toas midagi hullu,” sõnab Lepmets. „Jälgima peab muidugi, et puu 20 soojakraadi juurest kohe 20 miinuskraadi juurde ei jõuaks.”

Potis kasvavate kuuskede valik on samuti suur ja üht-teist tasub tähele panna. „Kui soovite, et puu kestaks aastaid, peab ta olema potis kasvanud. Tihti on pakkumisel ka suhteliselt väikeses potis suuremaid puid, mis on just enne pühi maast välja raiutud väga väikese ja vigase juurekavaga. Need puud ei pruugi pikalt kesta,” seletab Lepmets.

Jõulupuude „saagikoristuseks” tõmmatakse saed tööle novembri teisest poolest. „Meie lõigatud jõulukuused on pärit Lõuna-Eesti istandusest. Esimesed kuused viime laiali juba enne esimest adventi. Nii vara soovivad puud üles panna lasteasutused, mitmed ettevõtted ja kaubandusettevõtted, kes päris jõuluajaks uksed juba kinni panevad,” räägib Lepmets.

Haak räägib, et kui veel aastaid tagasi osteti kuuski kõige agaramalt 21.–23. detsembril, siis viimastel aastatel on inimesed hakanud ka varem kuuski soetama, sest on aru saanud, et õige hoolitsuse korral kestab kuusk kaua.

Kui palju inimesed puid ostavad, sõltub paljus taevataadist.

„Kui maa on must või väga kerge lumekattega, siis inimesed lähevad ise hea meelega metsa jõulupuud välja valima. Suure lume, tuule või vihma- ja lörtsisajuga eelistatakse mugavamat lahendust ja ostetakse puu mõnusalt varjus olles,” kirjeldab Lepmets.

Viimased aastad on jõulud üsna lumeta olnud ja müükki stabiilne püsinud, aga mõne aasta eest, kui jõulude paiku oli metsas lumi lapsele vööni, oli müügiplatsidel märgatavalt suurem läbimüük, meenutab Haak. 

Mida tahetakse

Kõige meelsamini ostetakse umbes 175 sentimeetri pikkust harilikku kuuske, aga nulu ostjaskond suureneb samuti iga aastaga, sest nulg ei hakka soojas toas okkaid pudistama. „Inimene jälgib ostes rahakotti, samuti et kuusk mahuks tuppa ega oleks väga lai,” nimetab Haak.

„Jõulupuu võetakse ikka selle järgi, mis meeldib,” sõnab Lepmets. „Eks teinekord uuritakse, millal on puud maha võetud ja kust pärit on. Kas on ikka päris ja kuidas hooldada. Kui esmane on mugavus, siis valitakse nulg. Kui otsitakse traditsioonilist jõululõhna, siis ikka kuusk.”

Aastaid kuuseäriga tegelenud Haak tõdeb, et ajapikku hinnad küll tõusevad, kuid sel aastal jäävad vähemalt neil hinnad samaks, mis need olid mullu.