Metsast hooliv metsafirma käitub igas metsas nagu enda omas

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Mertex Mets on perefirma, kus Indrek Meras majandab metsa ja tehnikaga ning kolmandat last ootav Jaanika Soosaar hoiab paberimajanduse korras.

FOTO: Toomas Šalda

Kuula artiklit

„Tööd on palju, aga teeme seda rahulikult ja läbimõeldult. Me ei ole ostnud kõige uuemat tehnikat, mille kinni maksmiseks peaks rabama 24 tundi ööpäevas. Eelistame töötada kodust mitte kaugemal kui sada kilomeetrit. Järg on pidevalt ja üsna pikalt ees, sest teeme erinevaid töid. Kui ilm ei luba langile minna, siis kuskil mujal on ikka midagi teha,“ ütlevad Tõstamaa ettevõtte Mertex Mets elukaaslastest juhid Indrek Meras ja Jaanika Soosaar.

Tegu on perefirmaga, kus Indrek majandab metsa ja tehnikaga ning kolmandat last ootav Jaanika hoiab paberimajanduse korras. Peres sirguvad tüdrukud on tihedasti vanemate tööga seotud ja kasvavad metsaga koos.

Tasa ja targu

Mertex Mets on osaühinguna registreeritud 2007. aastal, aga firma tekkelugu ulatub kaugemale. „2002 tulin sõjaväest ja otsisin elatusallikat. Töötasin palgalisena põllumajanduses, aga seal polnud talvel tööd. Ostsime koos sõbraga esimese Belarusi ja metsakäru, millega puitu metsast välja vedada. Talvekuudeks sai leiva lauale. Seega võib öelda, et hakkasin metsaga tegelema puhtalt vajadusest,“ kinnitab Meras. Kuna oli näha, et põllumajanduses on rahaga kitsas, isegi tagasihoidliku palga maksmisega oli probleeme, võttis noor mees suuna metsale, kus tööd jätkus ja raha liikus. Sai hakata isegi masinapargi laiendamisele mõtlema. „2007 ostsime esimese harvesteri, kaks aastat hiljem forvarderi, mõlemad kasutatud,“ meenutab ta.

Tänaseks on Mertex Metsa masinapark kasvanud kaheksale masinale, lõikajaid on neli ja teist sama palju väljaveotraktoreid. Kasutatud masinad on enamjaolt ostetud Rootsist. „Ida-Virumaal tegutseb osaühing Mfo, mis aitab sobivad masinad välja otsida. Uus masin peaks töötama 24 tundi ööpäevas, vanematega saame pisut pingevabamalt võtta. Mfo aitab ka meie käes olnud teise ringi masinad kolmandale saata. RMK nõudmised masinate vanuse suhtes täidame,“ selgitab Meras.

Palgal on ettevõttes 13 inimest ja tööd jätkub, esimest korda ollakse praktikabaasiks ühele Luua Metsanduskooli õpilasele. Soosaar loetleb: Mertex Mets tegeleb metsaraie ja hakkematerjaliga ning nende kokkuveoga, vähemal määral raieõiguse ja metsamaa ostuga, metsamaterjali ostu-müügi ja metsa istutamisega. „Sadamasse vedamiseks ostame transporditeenust,“ lisab Meras. „Meil endal on metsa vähe. Pisut oleme pärinud ja mõne tüki juurde ostnud, aga praegu on metsamaa ostmise hinnad laes, nii et peame end ikka puhtalt teenuseid pakkuvaks firmaks.“

Erilisi mõõnasid pole Mertex Mets üle elama pidanud. „Kolmandal-neljandal aastal tundsime, et nüüd on jalad all. Mahud kasvasid ja tööjärg oli ees. Praegu on juba päris tõsine tegemine. Kui varem oli kaks harvesteri metsas, siis nüüd on neli komplekti masinaid töös ja ikka on vahel tunne, et ei jõua õigeks ajaks. Suuri statistilisi näitajaid me taga ei aja, teeme tööd ja oleme tänulikud, et seda jagub ning et seda saab kodu lähedal teha. Samuti pole meil suurejoonelisi kasvamise plaane,“ kommenteerib Soosaar.

Koostöö viib edasi

Viimaste aastate metsatöödeks ebasobivate ilmade üle Meras ei kurda: „Meil on kaks tugevat partnerit, osaühingud Harjase ja Brepton. Harjasel on kopad ja autod ning Breptonil kaks harvesteri. Meie oleme paljude tööde puhul olnud peatöövõtja, aga toimetanud oleme koos. Saame ette võtta mahukamaid töid, kus igaühel on oma ülesanded. Taxatio OÜ-ga aitame metsaomanikel koostada ka metsamajandamiskavasid.“ Väikese maakoha firmal ongi Soosaare hinnangul mõistlik mitte iga hinna eest teiste ettevõtetega konkureerida, vaid otsida võimalusi koostööks. Nii saab pakkuda rohkem teenuseid ja võtta vastu suuremaid tellimusi. Kui endal on masinad kinni, saab rakendada koostööpartnerit.

Väga oluline on oskus töid planeerida. „Meil on ees üsna soliidne töönimekiri. Teeme seal, kus parasjagu sobib. On kliente, kelle metsa saab minna ainult külmunud pinnasega ja neid, kelle tellimusi saab täita kuivaga. Reeglina oleme sobiliku langi ikka leidnud. Töid teostame Tõstamaast mitte rohkem kui saja kilomeetri raadiuses. Otsin langid, teen ära metsameistri töö. Kui objekt asuks kaugel, kuluks sõitmisele ebamõistlikult palju aega. Kodu lähedal olla meeldib ka töötajatele. Soojak on meil küll ja vahel tuleb seda kasutada, aga mitte kuigi sageli,“ on Meras rahul.

Tööjärjest veel rääkides selgub, et 60–65 protsendi ulatuses on Mertex Metsa ressurss praegu RMK teenistuses. „Nendega algas koostöö 2012. aastal, praegu kestab esimene viieaastane leping. See on hea kindla mahuga töö. Meie langetame ja koondame. Jagub ka eratellimusi. Enamasti on tegu püsiklientidega – kellega kunagi koostööd alustasime, on jäänud. Tänu nende soovitustele on kundesid juurdegi tulnud. Oleme käitunud sarnaselt metsaseltsidega – andmed esitame täpselt selle järgi, kui palju metsast puitu toome. Teeme igat lanki, nagu oleks see meie enda mets. Püüame tagada, et see ka pärast tööde lõppu viisakas välja näeks. Põhimõte on, et erametsaomanik leiab ise tee meieni, seni oleme sedasi hakkama saanud,“ kinnitab Soosaar. Meras lisab, et kuna ta on kirglik jahimees ja ümbruskonna metsad tuttavad, oleks tal näotus seisus langi pärast kahekordne häbi.

Hea arenguna toonitavad vestluskaaslased, et kui varem otsustasid omanikud sageli raiumise järel raiejäätmed maha jätta, siis  hakkpuidu kerkinud hinnad on mitmekordistanud metsaomanike huvi hakkematerjali müügi vastu ja vähemväärtuslikku puitu ei jäeta lihtsalt vedelema. „Tõstamaa ümbruses on üsna kehvad metsad, sarapuud ja muud vähemväärtuslikku puitu on palju. Sageli puhastame võsagiljotiiniga metsa kõigepealt alt puhtaks ja alles siis läheb harvester tööle. Meil endal on üks giljotiin, aga koostööpartner Harjasel on neid rohkem ja vajadusel kasutame abi. Puhastame võsast ka RMK kraavitrasse,“ kõneleb Meras.

Eelmisest aastast pakub Mertex Mets istutusteenust. Soosaarel on hea meel: „Esimesel aastal pistis nina maapõue 21 700 kuuse- ja 4300 männitaime. Üha suuremal osal metsaomanikest on metsa uuendamise vastu huvi. Pärast raiet soovitakse mets taastada. Ise tahame ka metsahooldusteenusele senisest enam rõhku panna.  Just nendel metsadel, kus juba töötanud oleme, tahaks silma peal hoida, et uus mets kerkiks selline, kus ka tulevastel põlvedel oleks ilus seenel ja marjal käia ning looduslik mitmekesisus püsiks metsloomadele täisväärtusliku elupaigana.“

Praegu on kogu puidu sortimendi hinnad kõrged, aga järjekorda metsa ülestöötajate uste taha tekkinud pole. „Muidugi võivad hinnad järsult langeda. Kui keegi kuskil Aasias või Euroopas teeb otsuse, mis nõudlust langetab, ongi hinnad all. Kindlust küll ei ole,“ kommenteerib Meras.

Suhtumine nii ja naa

Tselloloositehase rajamise luhtunud protsessi Meras ja Soosaar muidugi jälgisid, aga seda neutraalse kõrvaltvaatajana: „Metrex Metsa tegemisi tehase kerkimine või mittekerkimine oluliselt ei mõjuta. Meil on sadam lähedal ja autotranspordi kulu mõistlik. Kui näiteks Põlvamaa metsaomanik tahab Pärnu sadamasse puitu tuua, peab ta maksma tihumeetri kohta transpordi eest 15–17 eurot, meil on see 6–7 eurot. Lõuna-Eestist puidu sadamasse vedamine neelab tohutus koguses kütust. Kui tselluloositehas oleks tulnud, oleks hinnatase muidugi muutunud, eriti kui tehas oleks Pärnu kanti kerkinud. Mulje kogu loost oli kummaline. Järsku tuli uudis, et tehas võiks tulla ja sama järsku tõmmati pidur peale.“

Mustvalge, paljuski emotsionaalne negatiivne suhtumine Eesti metsade majandamisse on Mertex Metsa tööd mingil määral mõjutanud, tunnistab Meras: „Kahju on, kui riigimetsa majandamise poliitika vastu suunatud viha tõttu kannatavad lihtsad teenusepakkujatest töövõtjad, kes teostavad tellitud töid. Kuuldavasti on rüüstatud metsamasinaid, töömehi sõimatud ja masinatele rumalusi kirjutatud. Võib täheldada, et metsaomanikud pelgavad hetkepoliitika valguses otsuseid teha. Eesti erametsaomanikud talitavad enamasti mõistlikult, mitte ainult kasumi eesmärgil. Hull aeg, kui kõik, mis võimalik, rahaks tehti, on õnneks minevik.“

„Targalt majandamisel on metsaomanikule abiks metsaseltsid ja konsulendid. Teeme koostööd Pärnumaa metsaseltsidega (Pärnumaa Metsaomanike selts, Ühinenud Metsaomanikud, Vändra Metsaühing), olles ka enda metsadega seltside liikmed. Metsaseltsi liikmetest metsaomanikel on võimalusi toetusi taotleda ja nõu küsida.  Hiljuti lõpetasime töö noorendikuhooldusel, kus erametsaomanikul tuli Erametsakeskuse toetusele pealegi maksta, et ülekasvanud mets hooldatud ja jätkusuutlik saaks. Rõõm on metsaomanike üle, kes hooldavad metsa kaugemat tulevikku ja järelpõlvesid silmas pidades,“ nendib Soosaar.

Tagasi üles