Mahetootja põldude mullas peab valitsema harmoonia

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Aive Jänes tõdeb, et mahetootmises ei saa ammu enam loota, et vili kasvab põllul n-ö iseenesest. Ka mahetootja peab tema sõnul oma põldude mulla viljakust pidevalt parandama.

FOTO: Ain Alvela

Kuula artiklit

Mahetootmine põhimõttel „külvan ja lõikan” pole tänapäeval enam kuigi kestev põllumajandusliku tootmise viis. Tõstmaks saagikust, on vaja tunda oma põllumuldi, parandada nende viljakust ja oluline on ka õige viljavaheldus.

Põllumajanduskultuure tuleb maksimaalse saagi saamiseks kasvatada efektiivselt. Kui nn tavapõllunduses kasutatakse saagikuse parandamiseks lämmastikku sisaldavaid mineraalväetisi, umbrohutõrjevahendeid, herbitsiide  ja pritsitakse kultuure kahjuritõrjepreparaatidega, siis maheviljeluses on need keelatud ja viljakust peab heal tasemel hoidma n-ö loomulikul moel, kasutades looduslikke mineraale ja aktivaatoreid. Nii peavad fosfor-, kaalium- jm elemente sisaldavad mineraalväetised pärinema looduslikest toormetest ja olema mahepõllumajanduse nõuete kohaselt sertifitseeritud.

Eesmärk on mõlema viljelusviisi puhul ikka üks – suurendada saagikust, saada võimalikult kvaliteetset saaki ja vähendada saagikadusid. Et aga tarbijapoolne surve saada poest just mahedana kasvatatud toodangust valmistatud toidukraami on tugev, siis langetab järjest enam põllumehi otsuse mahetootmise kasuks.

Ennekõike peab mahetootja põllumajandustootmise korraldama kooskõlas loodusega ja alles seejärel kaaluma, milliseid lubatud mahemineraalväetisi ja biostimulaatoreid kasutada. 

Osaühingu Agri Partner mahevilja sisendite müügijuht Aive Jänes ütleb, et kõigepealt peab mahetootja kasutama ennetavaid haiguste ja kahjuritõrje meetodeid, kusjuures selle kõige põhialus on kohalikesse oludesse sobiv liblikõieliste rohke külvikord ja just mahetaimekasvatusse sobivad sordid ning kahjustajate looduslike vaenlaste arvukuse kasvu soodustamine.

„Valdavalt mahetootmises kasutatavad tooted on mõeldud mullaelustiku rikastamiseks ja aktiveerimiseks, et taimed suudaksid paremini omastada mullast toiteelemente ja oleksid sellest tulenevalt kiirema kasvuga ja haiguste, kahjurite ning ebasoodsate keskkonnatingimuste suhtes vähem vastuvõtlikud,” kirjeldab Jänes looduslike mineraalide ja aktivaatorite toimet. „Isegi osa tavatootjaid on mahetoodete seast leidnud endale alternatiivseid sisendeid eelkõige integreeritud taimekaitse rakendamiseks. Sel juhul kombineerivad nad bioloogilisi, mehaanilisi ja keemilisi taimekaitselahendusi, et hoida taimekahjustajad kontrolli all.”

Jänes selgitab, et mahetootmises kasutatavad mineraalväetised põhinevad üldiselt erinevatel kivijahudel ja toorsooladel. Kasutatakse palju taimset materjali, näiteks pruunvetikaid, samuti põletatud taimede tuhka, näiteks fosforväetistest võib leida kondijahu jms. Väetisi on graanulite, pelletite või kivijahude kujul, mida tootjad kasutavad kas üksiktoodetena või omavahel kombineerituna.

„Nende väetiste kasutamisel on oluline see, et toiteelemendid vabanevad järk-järgult, mis on nii keskkonna kui taime seisukohast hea,” märgib Jänes. „Kõige aeglasemalt vabanevad toitained mullas erinevatest tuhkadest ja kivijahudest, veidi kiirema toimega on looduslikud fosfaadid ning kõige kiirema toimega maapõuest kaevandatud toorsoolad.”

Kivijahude ja toorsoolade baasil toodetud väetised sisaldavad väga laia spektrit mikro- ja makroelemente ning aitavad likvideerida nende puudujääki mullas ja seeläbi aktiveerida mullaelustikku. Mahetootmises on võtmekohal siiski taimede toitmine läbi elava ja terve mulla ning selle saavutamiseks ongi vajalik soodustada ja käivitada looduse loomulikke protsesse mullas.

Jänes räägib, et mahetootmine pole ainult põllumajandusameti heaks kiidetud väetiste kasutamine. See on keerukas süsteem, mis nõuab väga palju mõtestatud tööd ja eesmärkide seadmist, mida püütakse mingi teatud sisendi kasutamisega parandada.

„Maheviljelusele üleminek on suur otsus ja valmisolek seista silmitsi ootamatute raskustega,” märgib müügijuht. „See on suurel määral mõtteviisi muutmine ja oma isereguleeruva agroökosüsteemi loomine, kasutades maksimaalselt ära kohalikke ressursse. Palju on katsetamist ja proovimist, et leida enda tootmisele kõige sobilikumad lahendused.”

Tõhus väetis võib olla pärit loodusest 

  • Efektiivsed mikroorganismid

- Aitavad maha suruda taimede patogeene ja haigusetekitajaid.

- Aitavad taimedel paremini kasutada mulla mineraale.

- Muudavad fotosünteesi efektiivsemaks.

- Aitavad mullas lagundada orgaanilist ainet, tõsta viljakust ja parandada mulla struktuuri.

  • Starterväetis Must Pärl

- Kloorivaba kompleksväetis humiin- ja fulvohapete, lämmastiku, kaaliumi, rikastatud väävli ja orgaaniliste ainetega.

- Need lisandid aitavad taimedel omastada mullast toitaineid ja arendavad juurestikku.

- Humiin- ja fulvohape ergutavad mikroorganismide tegevust ja säilitavad mullas niiskust.  

  • Merevetikaekstrakt

- Sisaldab tasakaalustatud koguses taimele vajalikke aineid, mis stimuleerivad kasvu ja paljunemist.

  • Leheväetised

- Lehe kaudu antud makro- ja mikroelemendid stimuleerivad taimi omastama mullas olevaid toiteelemente.

- Lehtede kaudu antud looduslikel mineraalidel põhinevad leheväetised on kiire ja tõhus abinõu toitainete puudusnähtude kõrvaldamiseks ja ennetamiseks.

- Muudavad taimed vastupidavamaks ebasobivate keskkonnatingimuste suhtes.

  • Kasvustimulaator

- Looduslik aktiivne kasvustimulaator sisaldab aktiivseid makro- ja mikroelemente, kasvu ja arengu hormoone, fulvo-, amino- ja humiinhappeid ning fütovitamiine.

  • Aminohapped

- Osalevad paljudes taime füsioloogilistes protsessides ja mõjutavad taimede kasvu juba idanemisaegse toitumise juures.

- Vabade aminohapete imendumine nii juurte kui lehtede kaudu parandab taimede fotosünteesi.

  • Biostimulaatorid

- Võimalik kasutada nii seemnete töötlemisel kui ka taimelehtedele pritsituna.

- Olemas on lisalämmastikku sisaldav bakterpreparaat, mullast fosforit vabastav bakterpreparaat, haigusetekitajate vastu võitleja ja vahend, mis mõeldud spetsiaalselt põhu lagundamiseks.

- Spetsiifilise toimega, näiteks aitavad siduda mullas lämmastikku või vabastada fosforit.

- Nii mahe- kui tavataimekasvatuses aitavad läbi taime kasvukeskkonna parandamise tõsta saagikust.

- Võimaldavad vähendada mulda viidavate väetiste kogust.

  • Kivijahu

- Mullaparandaja kasutamine mõjutab taime kasvu ja tervist.

- Suurendab vihmausside arvukust.

Allikas: Agri Partner

Tagasi üles