Selle aasta jõululaadad rõhuvad perekesksusele

Fotomeenutus eelmise aasta jõululaadast Viljandi spordihoones. Foto: Marko Saarm

Peagi algav detsember on täis messe, turge, kohalikke laadapäevi ja sündmusi, millest muist on kohalikud. Jõululaadad on ka peresündmused, kuid suurem osa neist keskendub eestlaste suurele armastusele – heale toidule ja käsitööle.

Detsembri algul toimuv advendilaat juhatab sisse talve- ja jõululaadad üle Eesti. Kuu esimesel nädalavahetusel toimub ainuüksi Harjumaal kaks laata, kuhu on oodatud kauplema nii maa- kui ka linnainimesed, talud ja ka väikeettevõtjad.

Suurem osa laatadest üle Eesti on aga käsitöö- ja toidulaadad, mis mõeldud igaühele ja kust saab osta peaaegu kõike. Jõulukuu laatade eripära on ka lastele suunatud tegevused ja atraktsioonid. Lisaks on peredele töötoad või muud huvitegevused.

Korraldajad tunnistavad eestlaste laadalembuse kasvu, mille üks põhjus olevat väsimus sissetoodud odavast kaubast ning huvi omamaise kvaliteettoodangu vastu.

Korraldajad tunnistavad eestlaste laadalembuse kasvu, mille üks põhjus olevat väsimus sissetoodud odavast kaubast ning huvi omamaise kvaliteettoodangu vastu.

Harjumaa talvelaada hooaja avavad laatadega Keila ja Kakumäe.

Advendilaada korraldaja Riina Heina Keila kultuurikeskusest ütleb Maa Elule, et nende advendilaat on siiski suhteliselt pisike.

Mida Eesti laadaline ostab?

„Loomulikult püüame me rõhuda kodumaisele toodangule ehk käsitööle ja kohalikule toidule, aga kui hästi see meil õnnestub, on iseasi,“ märgib Heina, lisades, et laadakülastajate ostusoovid on seinast seina. „Keda huvitab ainult toidukaup, keda tarbeesemed ja keda jõulukinkide ostmine. Mõni lihtsalt tuleb vaatama ning siis ka muidugi ostab uudishimust. Kindlat kaupa on raske välja tuua, kõik sõltub kohapeal kaubast ja müüjast,“ loetleb ta.

Laada edu sõltub aga palju müüjatest. „Müüjast tõesti oleneb kogu ta selle päeva müük, kindlasti peab olema müüja heatujuline, mitte üleliigselt jutukas, oskama oma kauba kohta adekvaatset infot jagada (eriti toidu), kaup peab olema huvitavalt väljapandud (nt rippuvad vorstid, valgustus), müüjal peaks olema kindlasti varutud raha tagasiandmiseks, mis kahjuks on nii mõnegi ostu pooleli jätnud,“ annab Riina Heina nõu neile, kes tahavad laadaõhtuks kaubast lahti saada.

„Kindlasti peab müüja olema ise puhaste riietega, mitte „otse laudast tulnud“. Kui sellised asjad on paigas, siis arvan, et on müüjal ja ostjal hea päev, kõik saavad oma soovi rahuldatud.“ Heina sõnul on nende advendilaadal see kõik enam-vähem paigas, siiani on müüjad-ostjad rahule jäänud ning ka kauplejaid tuleb aastatega ikka juurde. 

Eestlane joob talvelgi kalja

Harjumaal on oodata teisigi erilisi laatasid. Teise erilise laada korraldaja Kristi Reimets ütleb, et nende Kakumäe Võlumets on omanäoline jõululaat, kus laadalised seavad ennast sisse niinimetatud metsa – Kakumäe rannaparki. „Külastajad saavad metsas ringi jalutades kauplejaid avastada, loodust ja merd nautida ning esimesel advendil jõulurõõmu leida.“

Võlumets toimub kolmandat aastat ja seal pakutakse väga erinevaid kaupu. „Külastajatele meeldib väikeettevõtjate ning kodukokkade toodang: liha- ja kalatooted, vorstid, singid, koogid, pirukad, piparkoogitaigen, mesi. Hästi populaarsed on kodumaisest mahlast glögid ning kodused hoidised ja küpsetised. Eestlane on muidugi ka kaljarahvas, isegi külma ilmaga ostetakse seda jooki hea meelega,“ avaldab Kristi Reimets.

Mittesöödavatest toodetest kõige populaarsemad on jõulupärjad ja elektrilised jõulukaunistused. „Kenad jõulukingid on käsitööna valminud ehted ning väikeettevõtjate rõivad ja aksessuaarid nii täiskasvanutele kui lastele.“ 

Kuna Võlumets on õueüritus, siis peaks Reimetsa sõnul laadale tulles eelkõige arvestama ilmaga – soojad riided, jalanõud ja muidugi soe süda.

„Toidupakkujad peaksid kindlasti läbi mõtlema kauba pakendamise, sest kohapeal ei jaksa kõike proovida ja tahaks hoopis head-paremat koju kaasa osta. Kauplejad võiksid end varustada ka led-valgustitega, siis on kaubad nähtavamad,“ soovitab Reimets. „Kvaliteetne kaup, kuhu on sisse põimitud hool ja armastus, on igal laadal hinnatud.“

Kui on üritusi, kus lastel võib hakata igav, siis Eesti laadad, ka jõululaadad on koguperesündmused, kus mõeldakse alati ka kõige väiksematele, kes veel kauba vastu huvi ei tunne. „Lapsed on igati teretulnud, sest meil on traditsiooniliselt ponid, kellega saab teha vankrisõitu, ning muidugi jõuluvana, kellele igaüks saab rääkida oma soovidest,“ lubab Reimets.

Erilised laadad üle Eesti:

Lõuna-Eesti inimestele ja külastajatele toimub aga kaks huvitavat laata, mida tasuks samuti külastada.

Traditsiooniline heategevuslik jõululaat on 9. detsembril Tartumaal, Luunja kultuurimajas. Laadamelu aitavad luua lisaks kauplejatele vallatu päkapikk ja esinejad. Lastele on tegevusnurk.

7.–8. detsembril on Viljandi Käsitöömess Sakala keskuses, kus oodatakse oma tooteid tutvustama ja müüma Eesti käsitöö- ja talutoiduvalmistajaid.