Aiandusautomaatika arendajad laiendavad haaret

Mirko Metsaoru (vasakul) ja Tamar Nassar – arendavad ja toodavad, paigaldavad ja hooldavad aiandusautomaatikat. Foto: Erakogu

Pärnumaal Võistes Weiss aiandit pidava Mirko Metsaoru ja seni peamiselt võrkpallurina tuntud Tamar Nassari kaks aastat tagasi loodud osaühing TaMi Automatics pakub nii enda välja töötatud taimekasvatusautomaatikat kui hooldab ja parandab teiste firmade tooteid.

Nüüd on aktiivsete meeste tegevuste sekka lisandunud automaatikateemalised loengud ja koolituspäevad. „Loome lahendusi tulemuslikumaks ja ressursisäästlikumaks aiapidamiseks. Taimekasvatajatel oleks rohkem aega, kui nad seda otstarbekamalt kasutaksid. Abi saab automaatikast, mis ei pruugi lihtsamate lahenduste korral üldse hirmutavalt kallis olla,“ kinnitab Metsaoru, kes oma perele kuuluvat aiandit nimetab katsepolügooniks.

Hooldavad ja õpetavad

Kui seni on avalikkuses tähelepanu pälvinud TaMi meeste edusammud erinevatel nutikate lahenduste konkurssidel, siis seekord alustasime juttu sellest, et Eestisse saab küll taimekasvatusautomaatikat tellida ja kohapealtki seadmeid osta, aga puuduvad pädevad paigaldajad ja hooldajad. „Jõudumööda oleme nišši täitnud ja võtnud selle enda ettevõtte lisasuunaks. Turgu on kogu Baltikumis, käime ka Lätis. Automaatikat tellitakse meile Hollandist, Poolast ja mujalt, aga täisteenuse pakkujaid ei ole. Näiteks Põltsamaal juhib ühe suure taimekasvataja kasvuhoonetes ventilatsiooni, kütet ja teisi toiminguid Prantsusmaal toodetud juhtaju, mida ei suudetud kaua korralikult käima saada – kahepoolsete luukidega kasvuhoones ei saanud luuke avada allatuult, automaatika toimis risti vastupidi. Kohal käisid asjatundjad ja tootja esindaja, pandi uus tarkvara, kuid tulemust ei olnud. Lõpuks kutsuti meidki. Panime uue tuulelipu ja selgus, et tarkvaraliselt oli määramata jäänud kasvuhoone asend ilmakaarte suhtes – automaatika ei teadnud, mis asendis kasvuhoone üldse on. Määrasime selle, reguleerisime viivitusi ja asjad töötavad,“ toob Metsaoru näite.

Teiste tootjate automaatikaga tutvudes ja seda analüüsides õpivad mehed tundma turgu ja näevad taimekasvatajate vajadusi. Metsaorul on taimekasvatusautomaatikaga kauaaegne kogemus. Ta saab näidata ka Euroopa ühe suurema aiandusautomaatika tootja Priva litsentsi.

„Nüüd õpetan Tamarit välja. Automaatika hooldamisel on vaja tunda selle loogikat. Kui on kontroller, mis  juhib protsesse ja teeb ühte viga sadu kordi, on tegu tarkvara- või loogikaveaga. Kui viga tehakse suvalistel hetkedel, siis on tegu loogikaveaga ehk üks asi takistab teist,“ püüab ta allakirjutanule oma eriala aluseid selgitada. „Aiandusautomaatikas on meeletult palju parameetreid. Kui kuskilt on miski pisutki nihkes, hakkab süsteem tõrkuma. Ainult kasutusjuhendi abil on vigade leidmine ja kõrvaldamine väga raske. Olemegi käinud üle Eesti nii väiksemate kui suuremate kasvatajate juures automaatikat töökorda seadmas. On neid, kes on hankinud väga kallid kastmisseadmed, aga oskused puuduvad, et need tööle panna ja seadistada. Oleme neid aidanud.“

Üks viib teiseni

Räpina Aianduskooli tipptehnoloogiaga varustatud näidisaiandis on Priva väetussõlm, mille üks parameeter kõikus üles-alla. Kasutajatele anti paks juhend ja rohkem abi ei osutatud. „Sõitsime siis Räpinasse seda parandama, tunni ajaga saime korda. Tänu sellele kutsuti meid Räpinasse Priva demopäevale automaatikat tutvustama ja varsti kutsuti Mirko sinna õpetajaks. Tema ei olnud jälle nõus minuta minema ja nüüd käimegi koos loenguid pidamas. Sellist asja polevat seal koolis veel juhtunud, et grupiga tegeleb kaks õpetajat korraga. Eelmisel aastal pidasime kaugõppijatele loenguid taimekasvatusest ja automaatikast katmikaladel ja avamaal, sel aastal läheme jälle. Lisaks kaugõppijatele õpetame seekord päevaseid õppijaid. Tänu sealse näidisaiandi tasemel tehnikale on koolitusel nii teoreetiline kui praktiline osa. Räpina aianduskooliga on üldse väga vahva koostöö tekkinud. Üsna suure tõenäosusega läheb uuel aastal sinna meie pH masin,“ on Nassaril hea meel.

Et kogemusi ja teadmisi veel laiemalt  jagada, korraldab TaMi Automatics 14. jaanuaril endises Pärnu maavalitsuse hoones tasuta infopäeva, kus peale Metsaoru ja Nassari kõneleb automaatikaga seotud näitajatest ja numbritest maaülikooli lektor Priit Põldma. Projektide spetsialist Merle Einola tutvustab rahastamisvõimalusi. Teretulnud on needki, kes kasvatavad kodus endale lilli või tomateid, mida iganes. „Hiljuti tuli meie juurde Pärnumaa kurgi- ja tomatikasvataja, kes sai PRIA-st toetuse ja tahtis nüüd automaatikalahendust, sest vanemad inimesed ei jaksanud enam suurt kasvuhoonet käsitsi kasta. Tegime täislahenduse tiigist kuni taimedeni. Tagasiside oli, et 20 tundi nädalas hoidis pere tänu automaatikale kastmiselt aega kokku – peaaegu terve ööpäeva,“ toob Nassar näite, et infopäevale võiksid aiandushuvilised vähemalt kuulama tulla. „Tahaks tõestada, et lihtsad ja elementaarsed kastmis- ja väetamislahendused ei tähenda alati tuhandeid eurosid väljaminekut. Lihtsaid süsteeme saab paarisaja euroga. Kell, voolikud ja pump – ning su elu on palju lihtsam. Kes kasvatavad müügiks suuri koguseid, peavad muidugi suuremate väljaminekutega arvestama, aga need tasuvad ära.“

Toodavad ka ise

Meiegi lehes oli kunagi juttu TaMi Automaticsi tollal töös olnud projektidest – taskukohase hinnaga ja ka väikekasvatajale sobivatest ülekastmise mõõtjast, pH stabilisaatorist ja väetisesegajast. „Kogesime, et ülekastmise mõõtjat ei ole eraldi mõtet müüa, pigem peab see olema süsteemi osa. pH stabilisaatoreid oleme eritellimuse alusel müünud Lõuna-Eestis kahele suurele kurgikasvatajale. Väetisesegajat me ei arendanud, sest Eestisse tuuakse piisavalt analooge, mis kenasti asja ära ajavad. Oleme võtnud suuna terviklahendustele. Kui saab pakkuda enda loodud tehnikat, pakume, kui mitte, siis teiste firmade oma. Arendame praegu mitut andurite varianti, millest esimene saab olema maksimaalselt lihtne ja näitab kasvukeskkonna niiskuse ning soolsuse protsente, temperatuuri ja graafikuid.  Sellest saab edasi minna keerulisemaks ja täiuslikumaks. Tegeleme moodulsüsteemidega, mille osi saab ühendada ja süsteemi sisuliselt lõpmatuseni kasvatada,“ näevad mehed oma tegemistel perspektiivi.

Hiljuti Tallinnas avatud kaubanduskeskuses T1 on läbi nelja korruse ulatuv 18 meetri kõrgune 96 kärjega sein, kus paneeli suurus on 4 ruutmeetrit ja kuhu algul oli plaanis panna kasvama erinevad taimed. TaMi Automatics töötas sinna välja täisautomaatse kastmissüsteemi, aga päev enne lepingu allkirjastamist anti Metsaorule ja Nassarile teada, et esialgu asendatakse idee paljudest erinevatest taimedest ronitaimedega ja vaja on vaid üht TaMi andurit. „Eks see pettumus muidugi oli, olime ju näinud vaeva ja kulutanud aega, iga kärje juurde oli planeeritud detailideni läbi töötatud automaatne kastmissüsteem, ent sama süsteemi vastu on juba huvi tuntud mujalgi maailmas. Oleme saanud hulgi kontakte, nii et kahetseda pole midagi. Arendasime välja anduri, mis oleks pidanud kogu süsteemi juhtima ja on integreeritav ükskõik millisesse kasvupinnasesse. Näeme sellel arvestatavat turgu. Praegu teeme seda lihtsamaks. T1-s on meie andur vooluvõrgus, edaspidi saab seda kasutada ka akutoitel. Kasvataja paneb näiteks kasvuhoonesse anduri ja saab jälgida, millal ja kui palju on kasta vaja,“ on mehed optimistlikud.