Sibulat ja küüslauku on pimedal ajal hõlbus aknalaual kasvatada, kuid maitserohelise jaoks pelgalt üha hämarduvast päevast ei piisa ja see tahab kasvamiseks taimelampi.
Küüslauk aknalaual sõdib pimedal ajal batsillidega
Räpina aianduskooli aianduse juhtõpetaja Anu Kääri sõnul on aknalauale aeda rajada lihtne ja suuremaid väljaminekuid tegemata piisab plasttopsikute taaskasutamisest. Kui nendes on enne näiteks pesupulbrikapslid sees olnud, tasub need piiritusega desinfitseerida. Sibulat ja küüslauku saab kasvatada suisa veeklaasil. Nii õpivad Kääri teada sibula abil taimekasvatust sageli lasteaialapsed, et näha, kuidas asi päriselt käib.
„Sibulaga ei teki negatiivset emotsiooni, et ei tulnudki midagi välja. Alati läheb sibul kasvama isegi soojas toas ilma igasuguse kasvatamiseta.”
Taim tahab teistsugust valgust
Kuna meie kodused valgustid on reguleeritud sellisele valgusspektrile, mis meile sobib ja meeldib, siis ei sobi see taimede jaoks.
Ilmselt on väga vähe eestimaalasi, kellel ei ole vanavanemaid või mõnda sugulast aia- või põllulapiga, kust värsket kraami hankida. Sellegipoolest ei saa öelda, et aknalauaaiandus oleks meil vähem au sees. Pigem vastupidi, Anu Käär tõdeb, et kui juba Räpinas täiskasvanud õppijate osakaalu vaadata, siis neid on tõesti palju. Tullakse just eesmärgiga ammutada teadmisi isiklikust huvist.
„Näpud mulda on eestlastele väga omane ja seda mitte ainult suvel, vaid ka talvel,” räägib ta. „Edumeelsemate ja linnainimeste jaoks on kasvõi seesamune Click & Grow, kus kasvatamine on tehtud nii lihtsaks kui võimalik isegi väga kitsastes oludes.”
Eks ole Click & Grow eestlaste loodud ja üha suuremale osale maailmast aknalauapõllundust hõlpsamaks muutev lahendus. 2009. aastal asutatud ettevõtte suurim turg on Postimehe andmetel USA, millele järgnevad Euroopa Liit ja Singapur.
Mõnes piirkonnas võib olla päris tore pilvelõhkuja aknal endale veidi rohelust luua ja veel parem, kui selle lõpuks saab ära süüa. Eestlase värske toidulaua vahetab talvine aeg kompottide ja konservide vastu, kuid aknalauaaed annab sellele leevendust.
See tähendabki, et alati leidub neid, kes värskust ihaledes potipõllunduse ette võtavad, ja siin tulebki mängu taimelambi vajadus just praegusel pimedal ajal. Anu Käär seletab, et taimelambil on taime jaoks sobilik valgusspekter. Inimene hoomab kollakat sooja valgust ja me tajume seda, aga tegelikult on valgusspekter palju laiem ja seal on siniseid ja lillasid toone, kuni tumepunaseni välja, mida meie ei näe, aga organism tajub.
Taimed selles spektris tarbivad kõige rohkem siniseid ja lillasid toone, aga kollane, see osa, mis inimesele kõige rohkem meeldib, on taimele hoopis väiksema kasuteguriga. „Kuna meie kodused valgustid on reguleeritud sellisele valgusspektrile, mis meile sobib ja meeldib, siis ei sobi see taimede jaoks. Nii ongi nende jaoks oma lambid sellise valgusega, mis neile on kõige parem,” räägib ta.
Küüslauk tõrjub viirusi
Kui maitserohelist on keeruline taimelambita praegusel ajal kasvatada, siis, nagu öeldud, sibul võrsete ajamiseks seda ei küsi. Küll veidike heledamaid kui suvisel ajal, suudab ta neid välja ajada ka novembri päevavalguse abil. Samamoodi sobib lisavalgustuseta kasvatamiseks küüslauk.
Küüslaugul on aianduse juhtõpetajal sõnul teinegi tore otstarve. „Talvisel ajal liiguvad kõiksugu haigused ja viirused ruumis ringi, aga küüslauk nii-öelda puhastab õhku,” lausub ta. Käär on seesugust meetodit ise katsetanud ja võib öelda, et linnakorteris hoiab küüslauk aknalaual potis või veeklaasis haigusi natuke eemale.
See peletab ka putukaid ja kahjureid. Kui aknalaual on toataimed või lilled, millele armastavad sitikad külge tulla, siis küüslauk pisut tõrjub neid, samamoodi nagu maasikapeenrasse istutades aitab kahjurid peletada.