Laadakauplejate nädalavahetused kuluvad Eestit ja eestlasi avastades

"Aastati on hästi läinud nii toidu- kui ka tööstuskaupade müüjatel ning pea pooled on mul juba püsikunded. Väga halvasti neil messil ju minna ei saa,” arutleb Urmas Jõgi. Foto: Dmitri Kotjuh

Kujuta ette reedet – kell on saanud just viis õhtul, kuid selle asemel, et töönädalale punkt panna, komplekteerid sa hoopis kauba müügiks valmis, pakid täis autod, haagised ja väikebussid ning valmistud varajaseks äratuseks.

Äratus on laupäeva hommikul varajane, sest laadakauplejal, kui sina, hea lugeja, oleksid üks neist, tuleb nädalavahetusel tihtilugu sõita kodust sadade kilomeetrite kaugusele Eesti teise otsa. Sõidetakse sinna, kuhu laadakauplejat kõige püham raamat ehk laadakalender saadab. Kui on vaja, võtab saarlane ette teekonna Valgamaale, ja kui juhtub olema novembri keskpaik ning Paides toimuma Järvamaa mess, siis pole ime, et siit on paaril päeval leida kauplejaid nii näiteks Harjumaalt Koselt kui ka Haapsalu lähedalt Läänemaalt.

Paide kui lusikapealinn

MTÜ Laheoru kaupleja ja puidutöömeister Tiit tuli tänavusele Järvamaa messile välja esimest korda. „Kuulsin seda infot kohalikust raadiost ja otsustasin tulla. Reedel ei osalenud, tulin kohale vaid laupäevaks, kuid ega sellise puidukraamiga olegi mõtet mitmeks päevaks tulla,“ selgitab mees. „Katsetan ja proovin, kuidas läheb. Hommikul on mõni müük tehtud, kuid eks ole ju teada, et valdav osa inimestest tuleb välja ikka lõunast.“

Tiidul oligi messil pakkuda erinevat käsitööna valmistatud puidukraami: taldrikud, kausid, pannilabidad, lusikad, taignarullid, koogialused. Küsi kas või vene karmoškasid!

Erinevatel Paide laatadel on Harjumaal Kose vallas tegutsev MTÜ Laheoru väljas olnud ka varem. „Nimetaksin Paidet lausa lusikapealinnaks, sest puulusikad lähevad siin väga hästi kaubaks,“ meenutab Tiit. „Põhjust ei teagi, lihtsalt on nii juhtunud.“

Laatadel käib Tiit nii, kuidas mahti ja võimalust. Eelkõige püüab ta puidukraamiga kohal olla suurematel laatadel, toimugu need Lõuna-Eestis või Jänedal.

Laadakaupleja peab inimeste soovidele vastu tulema. Kauplemine ei saa aastal 2018 vaid sularahas toimuda. Makseterminal on tänapäevase kauplemise lahutamatu osa. „Näiteks koogialused on lusikatega võrreldes ikka kallim kaup ning neid vast sularaha eest ei õnnestukski müüa,“ arutleb Tiit. „Sularahaautomaat võib olla kaugel, seal võib laadapäeval olla järjekord. On vana tõde, et kui anda kliendile võimalus äraminekuks, siis ta üldjuhul enam tagasi ei tule.“

Tiit ei pea end agressiivse müügistrateegiaga laadakauplejaks. „Kuidas kellele läheneda, tuleb vaadata konkreetse ostja pealt. Keskmisele eestlasele tuleb anda aega kaupa vaadata,“ sõnab ta. „Olen ka ise pigem rahulikum ostja, mulle käiks närvidele, kui keegi tuleks mulle kaubaga järele jooksma. Endale saab ka muudmoodi tähelepanu tõmmata. Mulle meeldib näiteks laatadel pilli mängida ja eks seegi köidab tähelepanu.“

Filee on minev kaup

Läänemaalt Haapsalu lähistelt oli Järvamaa messile erinevaid kalatooteid pakkuma tulnud Jüri Kurvits Colortex OÜst. „Pakume erinevat kala, suitsutatud ja marineeritud kujul, suitsukala fileed ja vürtsikilu,“ loetleb ta Paide muusika- ja teatrimaja ette parklasse seatud leti ees. „Kala püüdsid meie koostööpartnerid, ise suitsutame ja pakendame.“

Kalamüüjaid oli messil teisigi. Avapäeva müügiga Kurvits eriti rahule ei jäänud. Eriti võrreldes viimatise Paide laadaga. „Koht on hea, ilm on hea, on mess, ehk inimesi liigub, kuid müük on olnud vast kolmandik viimase Paide laada müügist,“ tõi ta välja. „Et asjad lähevad mõneti allamäge, ei saa tegelikult öelda ainult Paide, vaid kogu Eesti kohta. Tundub, et ajad lähevad üha raskemaks ja inimeste ostujõud väheneb. Müükide järgi tunnetan seda väga hästi. Aastatega on müügid ikka päris kõvasti kukkunud.“

Inimeste lemmikuks on Haapsalu müüja sõnul suitsulatikas ja -rääbis. Ka lähevad peale erinevad fileed, näiteks lutsufilee. See on ahvena ja haugiga võrreldes mahlasem.

Kaardimaksevõimalus kalamüüjal puudus.

Kui teised nädalavahetusel puhkavad, siis Jüri Kurvitsa sugused laadakauplejad töötavad. Mõnele on laadakauplemine lisateenistus, mõnele osa põhitööst. „On paratamatu, et kui klient ei tule sinu juurde, tuleb ise tema juurde tulla,“ sõnab Jüri Kurvits.

Järvamaa messil oli see Kurvitsal viies-kuues kord müüa.

Eksootilised maitsed eksootikavabas Paides

Andrei Šabanov Alpha Kaubandus OÜst pakkus messil erinevaid maitseaineid. Ka temale oli see mess mitmes. „Väga tihti ei ole mõtet maitseainetega samasse müügikohta tulla, sest need on kaup, mida inimesed iga päev ei osta,“ selgitab ta. „Kesk-Eesti kanti satun vast korra kahe-kolme kuu jooksul. Müügist olulisem on end laatadel näidata, kuid meilgi on püsikliente, kes teavad, et oleme laadal olemas. Nemad tulevad suuremaid koguseid kaasa ostma, et jätkuks ikka pikemaks ajaks, näiteks pooleks aastaks, mil oleme samas kohas tagasi.“

„Eesti kliendi ostueelistus sõltub piirkonnast – ikka tahetakse lihamaitseaineid, mere ääres rohkem kalamaitseaineid, olgu need kiluvürtsid või midagi muud,“ toob ta välja. „Ka võetakse üha rohkem tulisemaid maitsesegusid. Vürtse ostetakse kaasa ka kingituseks.“

Andrei Šabanov on pannud tähele, et mida rohkem meie inimesed reisivad, seda rohkem oskavad nad küsida ka eksootilisemaid maitseaineid ja -segusid.

Järvamaa mess laotas end laiali reedel ja laupäeval Paide muusika- ja teatrimajas ning selle lähiümbruses. Kui Järvamaa messi korraldaja Urmas Jõgi avapäeva hommikul ringkäigu ära tegi, sai ta öelda, et seekordne ettevõtmine algas üsna tavapäraselt – ennekõike inimeste huvi poolest, ehk kui mess uksed valla lõi, olid inimesed kohe platsis. „Siiski ei saa öelda, et reede on messi põhipäev. Kaugema kandi rahvas tuleb ikka laupäeval,“ ütleb ta.

Seevastu ettevõtjate huvi poolest oli seekordne mess rekordiline. Väljas oli üle 80 ettevõtja. „Aastati on hästi läinud nii toidu- kui ka tööstuskaupade müüjatel ning pea pooled on mul juba püsikunded. Väga halvasti neil messil ju minna ei saa,“ arutleb Jõgi. „Vahest kaks kolmandikku kauplejatest on väljastpoolt Järvamaad.»

Uusi tulijaid teadis Jõgi nimetada mitut. Näiteks väikeses saalis tegutsev autode esilaternate kordategija. Samuti Peipsi kandi kauplejad, kes suitsukala suitsutasid kahes ahjus otse messiliste silme all.

Peipsi kalapunkti juhataja Aleksei Orlov ütles, et tulid messile ennekõike toodangut tutvustama. Pakkuda oli nii suitsulatikat ja -rääbist kui ka koha ja haugi küll fileena, küll marinaadis. Latikat suitsutas Orlov ka kohapeal – kaks tunnikest ja valmis.

„Katsume teha nii, et klient oleks rahul,“ sõnab ta ja näitab käega nii maitseainete kui sibularõngaste poole. Kõik kalad on püütud Peipsi järvest.

Paides kauplesid kalapunkti inimesed ka ühel kevadlaadal. „Läks hästi. Arvestasime, et Paide on väikelinn ja suuri koguseid kaasa ei võtnud,“ lausub ta. „Messiks võtsime ühes sadakond kilogrammi.“

Õllepruul tuuritab üle Eesti

Kui kalasuitsutajad ja -müüjad pakkusid kaupa maja ees, siis kõrvaluksest sisenejale pisteti esmalt pihku sooduskupong ja seejärel olidki esimese leti ees, kus pakuti õlut. See polnud niisama õllemüüja, vaid Koerus väikepruulikoda omav Vormsi Õlu – esimest korda Järvamaa messil.

Pruulmeister Arkadi Tammik selgitas, et on võtnud kümneaastase missiooni teha Eestile tiir peale ja tutvustada lõpptarbijale oma kesvamärjukest lausa 12 eri õllesordi näitel.

Vormsi Õlle lugu sai alguse ligi viis aastat tagasi. Tammiku pruulimispisik oli nii suur, et ta ei saanud muudmoodi, kui otsis pinna, sisustas selle tehnikaga ja hakkas pihta. „Kesk-Eestisse sattumine oli täiesti juhuslik. Siin oli lihtsalt sobiv hoone,“ lausub ta. „Enne oli seal veetootmine.“

Vormsi Õlu kui tootemark õllesõpradele end enam tutvustama ei pea. Väikepruulikodade tõusu ajal oldi üks esimesi. „Meid on üsna hästi vastu võetud,“ ütleb Arkadi Tammik. „Ka ei ole meie soov teha ekstreemseid asju, sest minagi armastan tagasihoidlikumaid ja rahulikumaid, mitte üle võlli keeratud maitseid.“

Vormsi Õlled on Tammiku meelest omamoodi pehme üleminek suurtootjate õlledelt käsitööõllede maailma. „Ega ka Fiatist ole kohe mõtet istuda vormeli rooli. Enne oleks mõistlik näiteks rahvaralliga tegeleda,“ lisas ta.

Järvamaa messi ajalugu ulatub 1996. aastasse, mil see kasvas välja aktsiaseltsi Taig kontoritehnika näitustest. Toona otsustas kümme firmat korraldada ühiselt oma toodete ja teenuste näitusmüügi. Nad nimetasid ettevõtmise Järvamaa messikeseks. Messikesest on saanud mess, sest osalevaid firmasid on kaheksa korda rohkem. Järvamaa mess toimus tänavu juba 22. korda.