Viirpuumarjatee tugevdab südant

Viirpuu viljad püsivad põõsa küljes vahel veel jõulukuulgi, kuni linnud need lõpuks ära nokivad. Foto: Peeter Kümmel

Viirpuumarjatee tugevdab südame tööd, mistõttu võib seda juua pärast haigust turgutamiseks. Tee kaotab ebameeldiva tunde südame piirkonnas, aitab südame pekslemise, rütmihäirete ja kõrge vererõhu korral.

Samuti juuakse viirpuumarjadest tehtud teed peapöörituse, hingeldamise, unetuse, kliimaksivaevuste ja kilpnäärme ületalituse vastu. Nagu enamik raviteesid, ei ole ka viirpuumarjatee mõeldud igapäevaseks tarvitamiseks ja põhjuseta ei maksa seda juua.

Hariliku viirpuu viljad on suured ja veidi jahuse maitsega, seetõttu on sellele rahva poolt ka jahumarjapuu nimeks antud. Viirpuu raviefekti märgati juba 200 aastat tagasi. Viirpuumarjad on kasutamist leidnud kosutava söögipoolisena, aga ka ravimina.

Lehed, õied ja viljad sisaldavad glükosiide ja saponiine. Viirpuuõites on kvertsetiini, kvertsitriini, eeterlikku õli jne. Viljades esineb koliini, atsetüülkoliini, fruktoosi, parkaineid, pektiini, fütosteriinitaoliseid aineid, karotiini ja C-vitamiini.

Raviefekt ilmneb alles pikaajalise tarbimise tulemusena kuuajaliste ravikuuridena, mille vahele peaksid mahtuma kuuajalised pausid.

Eriti suur on bioflavonoidide sisaldus, seda peaaegu kõigi viirpuuliikide punastes-kollastes marjades (2–5%). Kuivainet on viljades 23–34%, suhkruid 7–11% ja orgaanilisi happeid 0,5–1,4%. Peamised toimeained on flavoonglükosiidid ja ursoolhapped. Mineraalainetest on viirpuumarjades kaaliumi, mangaani ja rauda.

Raviefekt ilmneb alles pikaajalise tarbimise tulemusena kuuajaliste ravikuuridena, mille vahele peaksid mahtuma kuuajalised pausid. Ravimiseks sobivad sama hästi ka õied. Need mõjuvad eelkõige südamele. Marju võib samal otstarbel tarvitada toorelt, kuivatatult või teena. Tee aseainena on kasutatud ka noori lehti. Viirpuupreparaate kasutatakse väga edukalt müokardiinfarkti järgsel ajal.

Viljad kuivatada päikese käes või kuivatis 40–50 kraadi juures. 1 kilost viirpuu viljadest saab 250–300 g kuivprodukti. Toimeained säilivad kaks aastat.

Kolesterooli veres alandab viirpuumarja tõmmis, mille tegemiseks võtta 20 g kuivi marju 1 kl keeva vee kohta, keeta 10–15 minutit ja juua korraga ära.

Looduslikult kasvab Eestis (peamiselt lääneosas) kümmekond liiki. Mõned neist on tekkinud Eestis ja levinud ainult siin – pole kusagil mujal maailmas. Sellised on näiteks saaremaa viirpuu ja viidumäe viirpuu. Levinum on harilik viirpuu (Crataegus curvisepala). Teised viirpuud, mida on üle 60, kasvavad sissetoodud liikidena pargis ja aias ning nii mõnigi metsistunult looduses.

Harilik viirpuu on põõsas või kuni 8 (11) meetri kõrguseks kasvav puu.

RETSEPTID

Südamevein

Võta 10liitrine nõu, vala sinna 3 kg puunuiaga purustatud värskeid küpseid vilju. Nüüd lahusta 3–4 liitris keedetud soojas vees 2,4 kg suhkrut ja vala siirup marjadele peale. Lisa 1 pakk veinipärmi (50 g), ülejäänud osas täida pudel kuni kaelani sooja keedetud jahutatud veega. Pudelisuule aseta õhulukk. Lase virdel 3–4 nädalat toasoojas käärida.

Kui käärimine on lõppenud (enam ei eraldu süsihappegaasi mullikesi), eralda vein vooliku abil ettevaatlikult segult ja villi väiksematesse pudelitesse. Sulge pudelid õhukindlalt. Aseta pudelid jahedasse keldrisse laagerduma. Kolme kuu pärast on vein valmis. Südameveini tarbi söögi alla 2–3 korda päevas neljandik klaasi korraga. Unetuse korral pool klaasi 15 minutit enne magamaheitmist.

Siirup

Võta suurem puu- või plastnõu ja kihita sinna viirpuumarjad koos suhkruga, võta 1 kg marjade kohta 400 g suhkrut. Kata nõu riidega ja hoia seda üks ööpäev toasoojas. Vala saadud mahl keedunõusse ja lisa liitri saadud mahla kohta 300 g suhkrut ja keeda siirup. Nüüd tõsta mahlast kuivaks nõrutatud marjad siirupisse ja kuumuta 7 minutit. Nõruta siirup marjadelt, vala kuumalt pudelitesse-purkidesse ja sulge õhukindlalt.