Valga päästja voolib puutüvedest kujusid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

„Teinud olen peaaegu kõike, näkineiudest metsloomadeni,” sõnab Marko Pihlak.

FOTO: Kuido Saarpuu

Kuula artiklit

Oktoobri keskel võis Paides Raudtee tänaval näha sõitu aeglustavaid autosid, linnakodanikke, kes käisid kõnniteel ringi, uudishimulik pilk teisele poole teed suunatud. Miks?

Ei, Hesburgeri kiirtoidurestorani avamiseni, mis samuti sealsamas on, läks veel aega, põhjus oli sootuks teine.

Võib-olla kohalikud inimesed mäletavad ühe eramaja hoovis turritavat puutüügast. Suurt, jämedat, kõrget. Inetut! Nüüd seda enam ei ole.

Visioon on meistril peas

Valgamaa mees, päästjana töötav Marko Pihlak sai kutse ja ühel esmaspäeval hakkas saarepuu tüve kallal töö pihta. Esmalt võeti tüvi veidi madalamaks. Tellingud üles, redelid paika, mootorsaed kütust täis ja Pihlaku osavate käte all hakkas tüvest saama puuskulptuur. „Mis sellest täpselt saab, ma öelda hetkel ei tahagi,” nentis meistrimees teisipäeva hommikul. „Inimesed peavad ise kohale tulema ja vaatama.”

Tellija sooviks olid öökullid ja meister andis oma parima, et neid oleks seal rohkem kui üks. Teise tegemispäeva hommikul oli öökulle puu sisse tekkinud juba vähemalt neli.

Puiduhaldjas Marko Pihlak töös reeglina abimaterjale, ei jooniseid ega pilte, ei kasuta. Kui mõte ikka päris kokku jookseb, siis kiikab korra internetti ja ammutab sealt inspiratsiooni, aga see on suuresti ka kõik. Korra võrku logida, harida end näiteks mõne konkreetse looma liigiomaste tunnuste osas, saamaks teada, kuidas on mõnd skulptuuri detaili kõige õigem teha.

Ka Paide öökullid valmisid meistril peas. „Esmaspäeval mul lõpptulemust veel silme eest ei olnud, nüüd juba on,” sõnas ta.

Paide skulptuuri valmimiseks prognoosis Pihlak kolm tööpäeva.

Läänemaa annab tooni

„See ei ole minu palgatöö. See pigem on hobi, mis nüüd tundub, et hakkab vaikselt juba tööks muutuma,” selgitas puuskulptuurimeister ise. „Asi peab tegijat ennast huvitama. Kui ei huvita, siis ega töö ka välja tule. Erinevalt rutiinsest kellast kellani kulgevast tööst pakub mulle selline nokitsemine rahuldust ja kogu protsess on  nauditav.”

„Minu esimene katsetus oli karu pea tegemine. Välja tuli rohkem siga kui karu,” meenutas Marko Pihlak kuus aastat tagasi alguse saanud puuskulptuuride meisterdamist. „Ka ei olnud siis kasutada erilist tehnikat, mingi vana saekene ja see oli ka kõik.”

Pihlak ei jätnud aga jonni. Ta tahtis meisterdada ikka karu, mitte siga ja nii pusis ta saega puuskulptuure edasi teha. Lõpuks hakkas ka karunäoga karusid tema käe ja saeketi alt tulema. „Puuskulptuure olen aastatega teinud vast sadakond, valdavalt Läänemaale. Kuidagi nii on läinud, et sealt kandist on kõige rohkem tellimusi tulnud,” sõnas ta. „Teinud olen peaaegu kõike, näkineiudest metsloomadeni. Järvamaal olen vist esimest korda.”

Marko Pihlak teadis öelda, et meie lähiriikidest on Poolas ja Leedus puuskulptuurid aiakaunistusena väga moes. See suund tõstab tasahilju pead ka Eestis.

Teisi puuskulptuuride meistreid teab Marko Pihlak Eestis üksjagu. Skulptuure on tal endal ka kodus, kõik valdavalt tegemise algusaastatest. „Nüüd olen nagu kingsepp, kel endal pole kingi jalas. Kõik läheb välja, endale pole enam aega suurt midagi teha.”

Valmisskulptuur peaks olema igikestev. Marko Pihlak kiitis saarepuu kui tooriku tugevust. Vähendamaks ilmastiku hävitavat mõju sai Paide skulptuur viimistlusena lihvitud ja lõpuks kaetud puidukaitseõliga. Seda katmistööd on mõistlik pererahval korrata, aastas korra või nii.

Selline aeganõudev ja spetsiaaltööriistu vajav käsitöö pole kõige odavam. Paide öökullid läksid maksma umbes 700 eurot.

KOMMENTAAR

Maarit Nõmm, Paide linna avalike suhete peaspetsialist:

Kui skulptuur sobib linnaruumi, siis pole linnal selle vastu midagi.

Sellist pikka trööstitut puutüve, nagu Paides Raudtee tänava ääres enne oli, pole ilus oma aeda jätta. Asjaolu, et selline visuaalne probleem lahendati puuskulptuuriga, on väga tore.

Olen kursis, et selline plaan oli omanikul juba mitu aastat tagasi.

Tagasi üles