Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Investeeringumeetmega toetatakse mahukate sõnnikuhoidlate ehitamist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse määruse muudatus on ajendatud 2017. aasta erakordselt vihmasest sügisest, mis tõi teravalt esile, et sõnnikuhoidlate mahutavus ei ole piisav.
Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse määruse muudatus on ajendatud 2017. aasta erakordselt vihmasest sügisest, mis tõi teravalt esile, et sõnnikuhoidlate mahutavus ei ole piisav. Foto: Malte Pott / PantherMedia / Malte Pott

Maaeluminister  Tarmo Tamm allkirjastas põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse määruse muudatuse, millega toetatakse eelkõige neid põllumajandustootjaid, kes investeerivad sõnnikuhoidlatesse, mis mahutavad vähemalt 12 kuu sõnniku.

«Muudatus on ajendatud 2017. aasta erakordselt vihmasest sügisest, mis tõi teravalt esile, et sõnnikuhoidlate mahutavus ei ole piisav, kui neid ei ole võimalik ettenähtud ajal tühjendada,» lisas maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban. 

Keskkonnamõju silmas pidades lisatakse määruse hindamiskriteeriumites eelistus sõnnikuhoidla katmise eest, mille tagajärjel väheneb sõnnikuhoidlast lenduva ammoniaagi heitme kogus.

Teiste muudatustega lisatakse investeeringute kiirendamiseks määrusesse nõue, mille kohaselt ehitustegevuse korral peab ühe aasta jooksul alates toetuse määramise otsusest olema tehtud 20 protsenti investeeringust. Muudatus ei puuduta eelnevates taotlusvoorudes ehitustegevuseks toetust saanud investeeringute teostamist.

Muudatus on ajendatud 2017. aasta erakordselt vihmasest sügisest, mis tõi teravalt esile, et sõnnikuhoidlate mahutavus ei ole piisav.
  • Tegu on Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 meetmega 4.1 «Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks».
  • Meetme raames saavad toetust taotleda põllumajandustootjad (põllumajandusliku müügituluga üle 14 000 euro) põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks (sh laiendamine ja rekonstrueerimine), põllumajanduslike masinate või seadmete ostmiseks (sh tootmishoone inventar) ja istandike rajamiseks või laienemiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks.
  • Meetme käigus on olnud viis taotlusvooru ja rahuldatud on 986 toetuse taotlust kogusummas 119 miljonit eurot. Toetuse abil soovitakse teha investeeringuid kokku 305 miljoni euro ulatuses. Üks taotleja saab arengukava programmiperioodil toetust maksimaalselt 500 000 eurot.
  • Meetme kuues ja selle eelarveperioodi viimane taotlusvoor avatakse 27. detsembril ning see kestab järgmise aasta 16. jaanuarini. Kuna taotluste vastuvõtmise aeg on pikem kui eelnevates taotlusvoorudes, siis PRIA iseteenindusportaalis e-PRIA taotluste eeltäitmist seekord ei toimu.   

Taotlusvooru eelarve on 22,5 miljonit eurot. Kokku on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmele 4.1 «Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks» eelarves ette nähtud toetusteks 143 miljonit eurot.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.

Tagasi üles