/nginx/o/2013/10/04/2459143t1he855.jpg)
Eesti loodushoiu keskuse kalateadlane Meelis Tambets ütles usutluses Põhjarannikule, et neis tiikides Narvas, kus ohtliku võõrliigi unimudilaga üritati võidelda ja viidi haugid sisse teda hävitama, ongi unimudilat praegu ülivähe. Aga teda on ka väljaspool seda tiiki, teistes tiikides ja Narva veehoidlas.
“Veehoidlas temaga midagi aktiivselt teha ei saa, võime ainult loota, et kohalik konkurents paneb talle piirid. Nii ongi läinud, et kohalikud röövkalad, ahvenad ja haugid hoiavad ta arvukust tagasihoidlikul tasemel. Kõige rohkem on unimudilat elektrijaamast välja tulevas soojaveelises kanalis,” selgitas ta.
Kusagilt mujalt pole unimudilat seni leitud. Tambetsi sõnul kardeti, et ta hakkab mööda Narva jõge ülesvoolu tulema, jõuab Peipsisse ja Emajõkke, aga õnneks pole seda juhtunud. “Õnneks on Narva veehoidla unimudila suuremate probleemideta omaks võtnud, aga hoiab teda madala arvukuse juures.”
/nginx/o/2008/07/14/56904t1h43e1.jpg)
Juba rohkem kui kümme aastat tagasi Eestis oma kanda kinnitanud Kaug-ida unimudil on Eestis ohtlik võõrliik, kuna muudab põhjalikult väljakujunenud ökosüsteeme.
Ta on paljudele Eesti kaladele toidukonkurent. Juba kümne sentimeetri pikkusena hakkab unimudil sööma kõiki teisi kalu, kellest jõud üle käib. Noorkalu hävitades takistab ta kalade arvukuse kasvamist.
Samas on unimudil ülivastupidav, ta talub hästi reostust ja hapnikuvaegust ega sure ka veekogu jäätudes, vaid elab pärast selle sulamist edasi.
/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)