Kalurid saavad uuel aastal püüda piirijärvedest rohkem kala

Peipsi järv. Pilt on illustratiivne. Foto: Kristjan Teedema

Eesti kalurid saavad piirijärvedest järgmisel aastal püüda ahvenat 1500, latikat 800, koha 685, rääbist 325, särge 280 ja haugi 115 tonni, mis on tänavusest suuremad kogused.

Uuest aastast avaneb taas võimalus püüda 150 tonni tinti, teatas keskkonnaministeerium. 

"Tint on väärtuslik toidubaas järve arvukatele röövkaladele, kuid paari viimase aasta tugevad põlvkonnad annavad võimaluse ka kutselistel kaluritel teda taas püüda. Rääbisevaru stabiilne olukord lubab järgmisel aastal 21. juunist 20. augustini taas häid saake,“ märkis Eesti delegatsiooni juht, keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp Eesti ja Venemaa kalandusläbirääkimistel Tartus.

Eesti ja Venemaa leppisid kokku Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve erinevate kalaliikide püügi võimalused järgmiseks aastaks. Vastavalt teadlaste soovitusele saavad kutselised kalurid Peipsi ja Lämmijärvest püüda kokku 4081 tonni kala ehk vaid viis tonni vähem kui on 2018. aastal.

Püügivõimaluste otsustamisel võeti aluseks mõlema riigi kalateadlaste soovitused.

“Püügivõimaluste otsustamisel võeti aluseks mõlema riigi kalateadlaste soovitused. Teadlased hindasid järvede ahvena-, koha- ja haugivaru olukorra heaks, ka rääbise- ja tindivaru võimaldab tööndusliku püüki. Siiavarude kaitsmiseks tuleb samas endiselt piirata nende püüki. Koha kaitseks keelati järgmise aasta esimesel poolaastal, nagu ka eelnevatel aastatel, järvedel püük põhjanooda ehk mutnikuga ja pöörinoodaga, sest selle peenesilmalise püügivahendi kasutamisel satuvad saakidesse tugeva 2016. aasta põlvkondade veel alamõõdulised kohad,“ sõnas Lamp.

Siiavarud on madalseisus, mis on osaliselt tingitud röövkalade suurest arvukusest järvedes, aga ka mittesoodsatest ilmaoludest, mis ei ole soodustanud siia kudemise õnnestumist. Siiapüük sihtliigina on keelatud.

Lisaks kalapüügimahtude kokkuleppimisele arutati ka järelevalve töö ühist korraldust ja teadusprogrammide arendamise võimalusi.