Rautsi talu värviline pale

Rautsi talu peremees Aarne Põri on perekonnas ainus, kellel on põllumajandusharidus. Foto: Tiit Efert

Saaremaal asuv Rautsi talu on viimastel aastatel rikastanud eestlaste ostukorvi värviliste köögiviljadega, mis muudavad toidulaua värvikirevamaks, põnevamaks ja isuäratavamaks.

Harjumuspäraste oranžide porgandite ja punaste peetide kõrval leiab ka hoopis teisi toone. See on andnud talule võimaluse teistest tootjatest eristuda. Rautsi talu eesmärk on pakkuda kvaliteetset kohalikku toodangut. „Loodame, et rahva tungival soovil hakkab ka hulgi- ja jaekaubandus päev-päevalt eelistama kohalikku toodangut ning soovime selles protsessis osaleda,“ räägib talu ostu- ja müügispetsialist Mari-Liis. Kuna tegemist on pereettevõttega, siis ametinimetusele vaatamata tuleb teha kõike. Traktorirooli Mari-Liis siiski ei kipu, selle töö teevad ära mehed.

Navigatsioon viib ajalukku

Kui navigatsiooni järgi Rautsi tallu sõita, viib tee Põhja-Saaremaale Võhma külla. Tegelikult asub Rautsi talu hoopis Suur-Rahula külas, mitte kaugel Kuivastu-Kuressaare maanteest.

Võhma külas asub sajandivanuse talu sünnikoht. Tolleaegses talus tegeldi peamiselt loomakasvatuse ja tõuaretusega. Maad oli 65 hektarit, millest seitsmel kasvatati söödavilja. Ülejäänu oli mets, puisniidud ja karjamaad. Talvel tehti ja müüdi talus küttepuid. Köögivilju kasvatati peamiselt pere tarbeks.

1940. aastal talu riigistati ja elumajja rajati kolhoosikontor. Pererahvas lubati pagendada Siberisse, kui nad taluhooneid ei vabasta. Eesti taasiseseisvumise järel saadi tagasi osa maid, laut ja kuivati. Tagasisaadud maad ja hooned pärandati 1990. aastate alguses vanavanematelt Rautsi talu praegusele peremehele Aarne Põrile, sest tema on perekonnas ainus, kellel on põllumajandusharidus. Aarne vääris sellist usaldust, sest ta on tõsine põllumees. Selle kinnituseks valiti ta 2016. aastal Saaremaa aasta põllumeheks.

Noorperemees andis talule uue näo

Aarne alustas seitsme hektari põllumaaga. Kuni 2011. aastani kasvatas ta peamiselt teravilja. Köögivilja kasvatati väga vähe – peamiselt endale, aga natuke ka müügiks.

2011. aastal asus tegutsema aga talu noorperemees Taavi Põri, kes võttis enda kohuseks just köögivilja kasvatamise. Siitpeale hakkas talu omandama tänaseks päevaks välja kujunenud nägu.

Taavi initsiatiivil tehti esimesed investeeringud kartulikasvatuse tehnoloogiasse ja kasvuhoonetesse. Üsna pea jäi talu silma Pädaste mõisa restorani Alexander tolleaegsele peakokale Peeter Pihelile, kes tõi talusse mõtte kasvatada veidi erilisemaid asju. Alates sellest ajast ongi talu põldudel kasvamas erinevat värvi peedid ja porgandid, lisaks igasugused kapsalised ja muu tore toidukraam. Nii köögi- kui teraviljapoolt on kõvasti arendatud. Teraviljakasvatuses tehakse koostööd Pöide Maaviljeluse Ühistuga ning köögiviljaga tegeldakse ise.

Talul on haritavaid maid ligi 270 hektarit. Kartuli all on 20 hektarit, juur- ja köögivilja all kümme hektarit ja ülejäänud pinnal kasvab kaun- ja teravili.

Kuna kartuli all on kõige rohkem maad, siis moodustabki see köögi- ja juurviljakasvatusest põhilise osa. Erinevad porgandid, nii tavapärased oranžid kui ka värvilised, kasvasid tänavu kokku viiel hektaril. Erinevaid värve peete (punane, kollane ja roosatriibuline) oli kahel hektaril. Ülejäänud kasvatatavad köögi- ja juurviljad (juurseller, pastinaak, juurpetersell, lehtkapsas, avamaakurk ja muud kapsalised) jaotusid umbes kolmele hektarile.

Lillepõld – vaheldus silmale ning maale

Rautsi talu katmikala on hetkel 500 ruutmeetrit suur. Tänavu kasvasid siin peamiselt erinevad tomatid: kirss-, kobar-, ploom ja lihatomat, kusjuures 80 protsenti pinnast oli kirsstomati all. Lisaks leiab katmikalal paprikat ja tšillit ning ürte. Aastatega vahelduvad põldudel liblikõielised nagu mesikas ja päevalill. Näiteks laius tänavu päevalillepõld maja taga põllul. Mari-Liisi selgitusel oli maal vaja puhata ning rammu koguda. „Rammu ta saab päevalilledest sügisel, kui nad sisse küntakse. Saaki me päevalilledelt otseselt ei kogu, kuid linnud, kes talveks jõudu koguvad, on küll rahul,” lisab ta. Järgmisel aastal kasvab sel põllul juba kartul.

Külvihooaeg algab Rautsil siis, kui eelkasvatuspottidesse külvatakse tomati- ja paprikaseemned. Need istutatakse katmikalale juba aprilli alguses. Saaki saab laias laastus juunist oktoobrini.

Avamaakultuuride külvid ja istutamised sõltuvad suurel määral ilmast. „Üldiselt on nii, et kui põld kannab, siis peaks juba peale minema. Keskmiselt algavad välitööd aprilli lõpus ja enamus külve on maikuus,” täpsustab noorperemees Taavi.

Varast kartulit ja noori porgandeid saab soodsal aastal pakkuda juba juuli alguses. Kui veel katteloori all kasvatada ja varem külvata, siis varemgi. Enamasti seab varasemale külvile piiri siiski pehme maa, mis masinaid ei kanna.

Tänavune aasta oli avamaal taimede kasvatamiseks keeruline eeskätt väga pika kuivaperioodi tõttu. Kuna vihma ei sadanud peaaegu kolm kuud, siis juhtuski, et osa taimi tärkas alles juuli alguses ja mõni ikaldus täielikult. Tulemusena kulmineerus aasta oluliselt madalamate saaginumbritega. Näiteks porgand ei kasvanud korralikult suureks ja andis seeläbi vähem saaki.

Põlde tuli ka täiendavalt kasta, mis tõi kaasa suure lisakulu. „Kahjuks ei ole ka lisakastmisega võimalik asendada veekogust, mida taim tegelikult tahaks, sest keskkonnaamet seab veekasutusele samuti piirid,” selgitab Taavi.

Seda, mida kliendid soovivad

Kui esialgne sortiment kujunes välja sajaprotsendiliselt restorani soovidest ja ootustest, siis edasi on aasta-aastalt juba ise jälgitud, mida tarbija jaekettides eelistab ning millised kultuurid Eesti oludele paremini vastu peavad. „Värviline juurvili on olnud läbi aastate meie teema, esimest korda kasvatasime seda aastaid tagasi Pädaste restoranile, tehes koostööd Peeter Piheliga. Nüüd pakume värvilisi ja teistmoodi juurvilju juba poodides üle Eesti,” sõnab Mari-Liis.

Rautsi tooteid saab osta Coopi Saaremaa poodidest, Selveritest kogu Eestis ning veel mõnest Prismast ja Delice’i toidupoodidest. Samuti rändavad juur- ja köögiviljad Saaremaa, Muhumaa ja mandri restoranidesse.

Loomakasvatust talul plaanis ei ole. Esiteks ei ole kellelgi loomakasvatuse eriharidust ning see on piisavalt võõras. Teisalt eeldab loomakasvatus juba alguses märkimisväärseid lisainvesteeringuid. „Palju veisefarme on saanud alguse vanadest kolhoosilautadest, kus on elementaarsed asjad olemas olnud. Õnneks või kahjuks seda võimalust ei ole meil olnud,” tõdeb Taavi. „Iga mees jäägu ikka oma liistude juurde.”

Rautsi talu on saanud korduvat tagasisidet, et nende kartul maitseb paremini või kuidagi teisiti. „Hea on seda süüa tõesti,” sõnab Mari-Liis ja lisab, et isegi talvine kartul potis keedetuna on juba piisavalt ergu maitsega, et muud kui võid ja natukest soola juurde polekski tarvis. Tema sõnul võib üks edu põhjus olla see, et Rautsi talus väetatakse põlde minimaalselt ja sõnnikutki pannakse sügisel mõõdukalt. „Seeläbi ei lähe kartul vesiseks. Aga mõtleme ka seda, et Saaremaa kivistel ja liivastel põldudel on ehk oma väikene võlu, mis taimed paremini maitsema paneb,” räägib Mari-Liis.

Hea toit saab tema sõnul alguse ikkagi sellest, kui kasvatamisele on pühendatud aega ning panustatud rohkem kui lihtsalt tööd. „Meie ettevõte on perefirma ning meil töötavate kohalike inimeste poolt on toodangusse pandud ka kohalik hing ja puudutus. Ju see meie toodangu maitses väljendubki,” lisab Mari-Liis. Tema sõnul on eesmärgiks jõuda kõigi eestlaste toidulauale. Seepärast ei tegelda pelgalt gurmeekaupadega, vaid tahetakse pakkuda ka lihtsalt häid maitseid. „Kõike ei saa veel rääkida, aga kindlasti on oodata lähitulevikus uusi ja huvitavaid valmistooteid. Nii et tasub silmad lahti hoida,” sõnab Mari-Liis.