Ravimtaimed külmetushaiguste raviks

Astelpaju on hea C-vitamiini allikas. Foto: Marko Saarm

Saabunud on tuulised ja külmad ilmad ning inimesi kimbutavad külmetushaigused. Kel suvel ravimtaimi varutud, saab nüüd neid kasutada, kel mitte, saab poest otsida.

Kui tunnete, et olete õues külma saanud, on hea koju jõudes kuuma vanni võtta või kuuma duši alla minna ja keeta soojendav taimetee. Esmase külmetuse vastu on üks paremaid teesid haiguse ennetamiseks kibuvitsamari koos ingveriga, kurguvalu korral võib lisada nelki. Korralikult kuivatatud kibuvitsamari sisaldab rohkelt C-vitamiini, mis paneb meie immuunsüsteemi tööle nii, et see hakkab ise viirusi ja haigusttekitavaid mikroobe hävitama. Et tee kiiremini valmiks, on hea kasutada jahvatatud kibuvitsamarju. Segu võib üle valada kuuma veega, lasta tõmmata viis minutit ja juua. Seda teed võib juua ka mitu tassi.

Head C-vitamiini allikad on ka astelpaju ja must sõstar, ebaküdoonia ja punane sõstar. Kõiki neid võib tarvitada mahla või toormoosina nii haiguse ennetamiseks kui juba haigena.

Kui siiski esmane abi ei aita ja tekib nohu, on hea teha inhalatsioone –selleks sobivad aedliivatee, iisop, aedsalvei, münt, männipungad. Männipungi võib praegu loodusest korjata, need on head vaigused.

Taimed tuleks panna kaussi, valada üle tulise 90-kraadise veega, katta paksu rätikuga ja hingata räti all auru sisse. On ka spetsiaalsed inhalaatorid, aga neist ei saa kogu nägu ja rindkere auru ning toime jääb väikeseks. Nohu korral võib kasutada salve, milles on ravimtaimi, piparmündi ja eukalüpti eeterlikku õli. Taimetõmmiseid võib kasutada saunaski leili visates või lisada vannivette. Samuti aitavad külmetuse vastu hästi jalavannid, näiteks sinepipulbriga vann. Toiduks sobivad kuumad, vürtsikad köögiviljasupid ja -puljongid, vokiroad.

Kurguvalu korral on abi salvei, iisopi ja kibuvitsamarja teest. Limpsida võib kibuvitsamarja siirupit nelgi ja ingveriga või ka taruvaiguga mett – seejärel ei tohi umbes pool tundi juua ega süüa. Kel kurguga pidevalt probleeme, peaks tarvitama karotiine sisaldavaid taimi ja vilju, sobivad näiteks saialill, porgand, astelpaju ja kibuvitsamarjad piimatoodete või muu rasvase toiduga, et organism karotiini omastaks.

Palaviku vastu aitavad iisop, pärnaõied, leedriõied. Nendest tee valmistamiseks tuleb taimepuru valada üle kuuma veega ja lasta tõmmata 10 kuni 15 minutit.

Köha korral saab abi limasisaldavatest taimedest − paiseleht, kassinaeris, altee −, millele võiks lisada eeterlikke õlisid sisaldavaid iisopit, aedliivateed, männikasve, punet.

Tugeva ja pikaajalise köha puhul võib teha ka sookailutõmmist. Võtta üks supilusikatäis sookailu võrseid, valada üle keeva veega, lasta tõmmata termoses kaks tundi või keeta 20 minutit tasasel tulel. Sellist tõmmist võetakse üks lonks kolm kuni viis korda päevas.

Veel on hea islandi käokõrv, rahvakeeli põdrasamblik. Seda tuleb pool tundi keeta ja lasta seista veel 15 minutit. Siis segada ja kurnata joogiks. Kes kibedat maitset pelgab, võib enne sambliku kuuma veega üle valada, viis minutit tõmmata lasta ja keema panna. Nii kaob suur osa kibedast maitsest. Ise olen köha korral lisanud islandi samblikule ka kibuvitsamarju. Tee on limane ja aitab väga hästi hingamisteid puhastada, köhahooge vähendada ja alandab ka palavikku.

Köha vastu on hea määrida rindkeret niinimetatud külmetusesalviga, mis on tehtud taimedest ja lisatud natuke eeterlikke õlisid. Ise teen külmetusesalvi männipungadest ja aedliivateest, aga võib teha ka sookailust. Külmetuse puhul on salvi hea määrida nina alla, kurguvalu korral kurgule ja salliga katta, kõrvavalu korral kõrva ümbrusesse.

Külmade ilmadega tuleb hoolitseda sellegi eest, et põis ja neerud haigeks ei jääks. Kui külmetad või tekib põie- või neerupõletik, saab abi kuldvitsast, raudrohust, leesika- ja pohlalehtedest, jõhvikatest. Raudrohi ja kuldvits valada kuuma veega üle ja lasta tõmmata 15 minutit. Leesika- ja pohlalehed vajavad 30 minutit keetmist ja 30−45 minutit tõmbamist. Leesika- ja pohlalehekeedist võetakse esimesed viis kuni seitse päeva viis-kuus korda päevas lonkshaaval.

Külma ilmaga tuleb hoida jalad ja selg soojas, et vältida külmetust ja neerupõletikku.

Kui ilm vähegi lubab, tuleb ka valgel ajal õues käia, et värsket õhku ja valgust saada. Oma immuunsüsteemi toetada aga vitamiinirikaste köögiviljade ja marjadega, kasutada purpursiilikübara teed või tinktuuri ja korralikult välja puhata.