Haldusreformi järel jäid nii mõneski külas inimestel rusikad taskusse

Endise Torma valla volikogu liige Ahto Vili korraldab kohalike külade asjaajamist seoses sooviga minna üle Mustvee valla alla. Foto: Kristjan Teedema

Haldusreformijärgse aasta jooksul on Eestimaa mitmes kandis pinnale ujunud rahva hinges pesitsev vastumeelsus poolvägisi liidetud või lahutatud kogukondade suhtes, üks selline probleem on suureks palliks paisumas Jõgevamaal.

Põhimõtteliselt on ka pärast haldusreformi faktilist läbiviimist jäetud piirkondadele võimalus teha sellesse juba toimunud protsessi korrektiive. Vajalik on esitada kohalikule volikogule vastav avaldus. Kui sellele soovile avaldab toetust vähemalt üks protsent mingi paikkonna elanikest, peab volikogu küsimuse arutlusele võtma ja menetluse käigus selle kas tagasi lükkama või pöörduma mingi piirkonna asulate ja külade lahutamise-liitmise ettepanekuga selle omavalitsuse poole, millega liituda või millest lahkuda tahetakse. Kohustuslik on ka ametliku rahvaküsitluse korraldamine asjassepuutuvate piirkondade elanike seas.

Torma eelistab kunagise kihelkonna piire

See n-ö praokile jäetud uks innustab siin-seal kogukondi asjaga edasi tegelema, pinda sondeerima, allkirju koguma, meelsust avaldama. Üks selline protsess susiseb Raplamaal, kus endise Juuru valla külad sooviksid loodud Rapla valla asemel hoopis Kohila vallaga liituda. 

Teine vastuolu haldusreformiga toimunule on Jõgevamaal praeguse Jõgeva valla (13 889 elanikku) aladel, mis moodustus Jõgeva linna ning Jõgeva, Palamuse ja Torma valla ja paari Puurmani valla küla liitumisel, kusjuures osa Jõgevamaa ja tükikese Ida-Virumaa aladele moodustus uus omavalitsusüksus – Mustvee vald (5643). Viimase moodustavad Mustvee linn ja Jõgevamaal asunud endised Kasepää ja Saare vald, Ida-Virumaa Lohusuu ja Avinurme vald ning osaliselt haarati selle koosseisu ka Torma valla alad, täpsemalt Võtikvere küla.

Nüüd on koguni 12 Torma valla külakogukonda, mis praegu Jõgeva valla koosseisus, alustanud sealt lahkumise ja Mustvee vallaga liitumise protsessi. Eri kohtades on see erinevas staadiumis, praeguseks on viis küla ja asulat jõudnud selleni, et Jõgeva vallavolikogule edastati sellekohane ametlik avaldus.

Nagu ikka sellistel puhkudel, ei kipu omavalitsus, kust soovitakse välja astuda, väga selle poolt olema, vastupidiselt omavalitsusele, kellega soovitakse liituda. Potentsiaalsed maksumaksjad siirduvad teisale ja sellest oleneb ju otseselt omavalitsuse tulubaas.

Endise Torma valla volikogu liige Ahto Vili, kes nüüd korraldab kohalike külade asjaajamist seoses üleminekusooviga Mustvee valla alla, teab rääkida, et piirkonnas toimivad – nii üllatav, kui see ka pole – veel päris hästi tsaariaegsete kihelkondade territooriumide järgsed jõujooned. Ja omaaegne Torma kihelkond paiknes just praeguse Mustvee valla aladel, ulatudes praeguse Lohusuu ja Mustvee juures Peipsi järve rannikule. Nüüd aga jääb just Torma alevik ainukesena endise kihelkonna ja ka uue Mustvee valla piiridest välja.

Määravaks sai üksainus hääl volikogus

11. oktoobril jõudis Jõgeva volikogu ette viis avaldust Lillastvere, Oti, Kõnnu ja Vanamõisa küla ja Torma aleviku elanike allkirjadega. Põhiline soov on üks: lahkuda Jõgeva vallast ja liituda Mustvee vallaga.

Volikogu liikmed möönsid, et rahva hääl on jumala hääl ning sellega peab arvestama. Otsus formuleeriti nii, et vallavalitsus tellib nüüd sõltumatu majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete mõjude uuringu. Pärast selle tulemuste analüüsimist saab juba edasi minna teiste protseduuriliste toimingutega kuni referendumi korraldamiseni.

Ahto Vili usub, et ajalooliselt välja kujunenud sidemeid ja tavasid ei saa mingite reformide käigus niisama lihtsalt läbi raiuda või olematuks muuta. Ehk isegi kummaline, aga Vili kinnitab, et üle sajandi vanused seosed toimivad justkui vaikimisi ikka edasi ja on tuntavad tänapäevani. Nii ei ole Torma alevik siiamaani suutnud piltlikult öeldes ära leppida Sadalaga, mis viimati kuulus küll Torma valda, aga ajalooliselt on olnud hoopis Laiuse kihelkonna koosseisus. Vaated ilmaelule on erinevad, tõmbekeskused on teised, mistõttu Ahto Vili leiab, et igati mõistuspärane oleks Torma kandi külade üleminek Mustvee valla koosseisu, mis laias laastus taastaks ajaloolise olukorra kihelkondade päevilt.

„Enne haldusreformi toimunud Torma volikogu istungil otsustati ühe enamhäälega liitumine just Jõgeva vallaga. Aga seda peavad nüüd kõik tunnistama, et Torma aleviku inimeste seisukohalt on kuulumine Jõgeva valda logistiliselt ebaefektiivne,” selgitab Vili. „Kas või juba seepärast, et Tormast Jõgevale on 25 km, Mustveesse aga vaid 13 km. Kantküla on see mõtteline piir jõujoonte vahel – sealt läänepoolne rahvas käib Jõgevasse, Peipsi-poolne Mustveesse. Just Torma ja Mustvee on tegelikud piirkonna tõmbekeskused. Praegu aga ei jõua Torma hääl enam Jõgeva valla juhtimisse ega otsustesse.”

Enne haldusreformi korraldati Tormas ka rahvaküsitlus, aga nii mõnigi kohalik, kes selle toimumisest vaid juhuslikult teada sai, tunnistab, et erilise korrektsusega selle tegemine ei hiilanud – info ei levinud ja nii kujuneski, et Sadala piirkonna rahvas osales seal aktiivsemalt, Torma omad vähem ning tulemus jäi Jõgeva poole kaldu.

Uuringu tegemiseks pool aastat

Kõik see näitab, kui noateral kõndides nii mõnigi haldusreformi otsus tehti, mis aga lõppkokkuvõttes külade ja seal elavate inimeste saatuse määras. Kohalikud aktivistid viitavad, et külasid, mis oma asukoha tõttu peaksid pigem kuuluma Mustvee valda, on tosinajagu.

Üks Torma ja selle ümbruse külade Jõgeva vallast lahkulöömise pooldajatest Daisy Ultsar märgib, et peamine põhjendus sellele on tõsiasi, et sealsed inimesed lihtsalt tunnetavad enda kuulumist rohkem Peipsi kui Jõgeva poole.

„Oma asju on harjutud ajama ikka kas Mustvees või siis juba Tartus, Jõgevaga ei seo Torma kandi inimesi miski. Nende juured on pigem Peipsi ääres,” kirjeldab Ultsar. „Praegu on see vaidlemine kohati juba inetuks läinud, räägitakse, et me tahame justkui Mustvee valla kõrgemaid sotsiaaltoetusi. Aga ma kinnitan, et see ei ole nii, määrav on ikkagi inimese sees peituv kuuluvustunne. Jõgeva oli, on ja jääb siinsele rahvale võõraks.”

Ta nendib, et ega rohkem seaduslikke samme rahvaalgatuslikult astuda polegi, edasine on volikogude otsustada. Jõgeva otsustas korraldada uuringu tegemiseks hankekonkursi, uuringu valmimistähtajaks seati tuleva aasta aprill. Mustvee vald on teatanud, et läbirääkimisteks külade vastuvõtmise üle ollakse valmis.

„Ma väga loodan, et Jõgeva volikogu ei hakka nüüd tahtlikult venitama nende asjadega, meie siin püüame aga jõudumööda lootust ikka elusana hoida,” ütleb Daisy Ultsar. 

Muide – kui Torma kandi inimeste soovid teoks saavad, puudutaks see tegelikult vaid 900–1000 inimese siirdumist Jõgeva vallast Mustvee valla hingekirja.

Haldusreform Eestis ja Jõgevamaal

Andmed 3. juuli 2018 seisuga

• Eestisse jäi pärast mullu tehtud haldusreformi 79 omavalitsust – 15 linna ja 64 valda.
• Eestis on 15 linna kui haldusüksust (omavalitsust) ja 47 linna kui asustusüksust. 
• Jõgeva valla pindala on 1040 km², rahvaarv ca 14 000, koole 11, lasteaedu 10, huvikoole kolm, valla koosseisu kuulub üks linn, 7 alevikku ja 89 küla.
• Jõgeva vallas on palgatöötaja keskmine brutotulu 998 eurot, vallas on 266 registreeritud töötut.
• Mustvee valla pindala on 614,5 km², rahvaarv ca 5500, koole viis, lasteaedu neli, huvikoole üks, valla koosseisu kuulub üks linn, kaks alevikku ja 56 küla.
• Mustvee vallas on palgatöötaja keskmine brutotulu 949 eurot, vallas on 106 registreeritud töötut.

Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet

Liitumiste ja lahknemiste A ja O on kohalik volikogu

Karel Hanni, Rahandusministeeriumi kommunikatsioonispetsialist:

Külade üleandmist ühelt haldusreformijärgselt vallalt teisele saavad algatada nii omavalitsused kui ka elanikud ise.

Elanike puhul peab volikogule ettepaneku tegema vähemalt üks protsent hääleõiguslikest valla- või linnakodanikest (mitte alla viie inimese). Ettepaneku saamisel peab volikogu seda arutama kolme kuu jooksul. Samal ajal ei ole omavalitsus peale arutamist kohustatud külasid üle andma.

Teisalt, kui omavalitsus soovib teatud külad üle anda, siis peab muudatust sooviv volikogu esitama teisele omavalitsusele, kuhu külad peaksid üle minema, ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks ja viimase nõustumisel selgitama välja seotud külade elanike arvamuse, rääkima läbi külade üleandmisega seotud küsimused ja valmistama ümberkorralduse ette.

Pärast läbirääkimisi, kui kõik on välja selgitatud, peavad volikogud otsustama, kas külad antakse üle. Et külad saaksid üle minna, on vaja kahe volikogu otsust (selle, kes annab ära, ja selle, kes võtab vastu). Külad saavad üle minna ainult siis, kui mõlemad omavalitsused on sellise otsuse teinud. Otsustamine on ainult kohalike volikogude pädevuses.

Haldusreformi toetusraha haldusreformijärgsed muudatused ei mõjuta.