Kõigesööjad leiavad ikka toitu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Toonekurgede kõrval maiustavad konnadega ka konnakotkad.

FOTO: Mailiis Ollino

Kuula artiklit

Oma toitumistavades kitsama valikuga, näiteks putukate, terade-seemnete, liha või kalaga piirduvate lindude kõrval leidub hulk neidki liike, kes võivad süüa ja oskavad leida mitmekesist toitu. Ökoloogilise oskussõnaga nimetatakse neid kõigesööjateks ehk kõiktoidulisteks.

Kitsama toiduvalikuga linnud sõltuvad rohkem aastaaegade vaheldumisest kui laiema toitumisspektriga liigid. Seetõttu peavadki putukatest elatuvad värvulised, konni söövad toonekured ja konnakotkad, pinnasest selgrootuid koukivad kahlajad ja veekogudest kalu püüdvad kalakotkad jt talvekülmade lähenedes soojematesse paikadesse rändama. Kohale jääda võivad need linnud, kes oskavad-suudavad tarbida erisugust toitu.

   Meie järjest pehmematel talvedel jääb siia ikka enam varemalt rändlindude hulka arvatud linde, kes leiavad toidupoolist ka inimtegevuse jääkidest – nii asulates lohaka prügikäitlemise   kõrvalt maha pudenenud toidupaladest kui mõnel pool veel leiduvatest lahtistest prügipanilatest. Peale rohkete hallvareste, ronkade, hakkide, hõbe- ja kalakajakate võivad sealt saadava abil talve üle elada künnivaresed, kuldnokad ja musträstad. Viimased oskavad talve seadsalt veeta ka aedlinnades, näiteks Nõmmel, ja läänerannikulähedastes puistutes.

    Tüüpilised kõigesööjad on kodu- ja põldvarblased, kes söövad aastaajale kohaselt nii putukaid, ussikesi, teri, marju ja inimeste pillatud toidupudemeid. Varesedki ei jäta inimeste tagant näppamata, tühjendades ka närva isuga õuekoerte toidukausid.

   Võrratult mitmekesised toitumistavad on kuldnokkadel. Kevadel söövad nad vihmausse ja nälkjaid, käies selleks ka äsjaküntud ja -külvatud põldudel, ning putukaid, ämblikke ja kakandeid. Suve hakul hangitakse toidulisa õhust putukaid püüdes – seda teevad nad mõnel soojal keskpäeval hulgakesi koos lenneldes – ja marjade valmides käivad aedades sõstraid söömas. Kuldnokad saalivad karjamaal olevate veiste ja lammaste hulgas, tabades nendest liikvele aetud putukaid ja sekka ka pisemaid konni, mõnikord aga laskuvad karilooma turjale, et sealt kärbseid ja parme noppida. Viljalõikuse järel ei põlga kuldnokad ära mahapudenenud ja pisut paisunud viljateri. Mõnel sügisel tühjendavad kuldnokad hallrästastega võistu pihlapuud juba enne siidisabade saabumist – ega anna armu õuntelegi. Nende nokk on kujunenud lausa sellise vaheldusrikka toidusedeli kohaseks.

Tagasi üles