Liiga ilus sügis toob põllumehe hinge ärevuse

„Et minna uuele aastale vastu optimistlikult, tuleb planeerida kevadkülvi ja uurida investeerimisvõimalusi,” sõnab Arvo Kuutok.

FOTO: Dmitri Kotjuh

Kuula artiklit

Kuigi sügis paistab pärast põllumehele olukorra üsna pingeliseks teinud päikeselist suve lausa liiga hea, et tõsi olla, on põllumehed ärevil – külvatud sai üle aastate rohkem talivilja, millest hea saagi saamiseks on vaja korralikku talve.

Teraviljakasvataja Raido Allsaare tõdeb, et peale nii kuiva suve on sügis lausa liiga hea, et tõsi olla. „Taliviljad valmisid ilusti, kõik sai korralikult salve ning sügiskünnid ja -külvidki tehtud,” kõneleb ta.

Hinges on mehel siiski veidi ärev tunne.

Taliviljasaak päästis olukorra

Tänavuse aasta keskmine viljasaak tuli Allsaarel hoolimata suve päikeseküllusest täitsa hea. Kui suvivilja koristades oli mehel kulm üsna kipras ja mõttes mõlkus vaid ots otsaga kokkutulemine, siis taliviljad päästsid olukorra. Nii külvaski ta sel sügisel talivilja maha tavalisest kohe rohkem, seda soosisid ka ilusad sügisilmad. Seetõttu on aastaid teravilja kasvatanud Allsaare ärevil. Ta teab oma kogemusest, et loodus paistab põllumeest hoidvat. Pole sellist olukorda, kus põllumehele on kõik superhea või ülihalb, teab ta oma kogemustest.

Kas nüüd aga tuleb selline talv, mis laseb taliviljal saagiks sirguda? „Suured panused said tehtud, üle 60 protsendi maast on taliviljade all. Muidugi taban end ikka veidi ärevusttoovalt mõttelt, et nüüd on järgmine aasta kas käsi kullas või perse mullas,” lausub ta naeruga hääles. „Talv võiks hakata juba oma nägu näitama koos kõigi võludega,” lisab Allsaare.

Et põllumees nüüd ootab juba külma ja lund, kinnitab ka suure piimatootja Estonia OÜ juht Ain Aasa. „Suvi tõi pingelise olukorra ja selle kõrval on ju sügis lausa kuldne. Taliviljade jaoks kõik kohe väga soodne. Nii on ka meil tänavu sügisel külvatud talivilja alla rohkem kui kunagi varem,” lausub ta. Tavaliselt pole Eesti sügisilmad põllumehe sügiskülvitöid sedavõrd hästi soosinud ja päris porisse ju ei külva, isegi kui plaanidesse on nii kirjutatud.

Kas hea sügisilma ärakasutamine nüüd end õigustab, näitab taas vaid loodus. „Kui tuleb põllumehele head talveilma, siis on pandud tubli alus järgmise aasta korralikule taliviljasaagile,” arutleb Aasa.

Kuid kevadeni tuleb veel elada. Piimatootjana on Aasal mure loomasöödaga. Nii ei rõõmusta teda eriti teraviljahinna tõus, sest piimatootjana ta teraviljakasvatuse turule väga ei mõtle. Saadud hea taliviljasaak annab talle pigem kindluse, et saab loomadega üle talve elatud. „Seda siis, kui saan teravilja juurde osta. Nii ei saagi ma teraviljahinna tõusu üle ainult rõõmustada,” täpsustab ta.

Aasa tunnistab, et sel aastal on lugu ikka nii, et lehmad on tal lausa dieedil ja see otsus pole kerge juhilegi. Nii kulub nende talv tänavu suures osas sellele, et hoida silma peal igapäevastel äraelamistoimingutel. „Iga päev tuleb arvestada silokoguseid väga täpselt. Kuid nii on, kui tahame kevadeni välja tulla. Ainult teraviljaga ka loomi ei sööda, aga silo ju kuskilt juurde osta pole,” lisab ta. Kurtmist mitte pooldava mehena lisas Aasa kiirelt jututeemat muuta soovides, et teraviljakasvatajate edu üle on tal hea meel. „Loodan, et järgmine aasta on piimatootjate loomadele sööta rohkem ja talv tuleb nii hea, et teraviljakasvatusega läheb ka kõik hästi ja veel paremini,” sõnab mees.

Lumepaksust üle kummikusääre

Mis sel põllumehel muud tehagi, kui loota ainult heale koostööle loodusega. Seda kinnitas ka Takkasaare talus piima tootev Arvo Kuutok. Temagi ootab talvele kohast ilma. „Kui nüüd annab ikka nii kuni kümnekraadise pakase ja vähemalt üle kummikusääre ulatuva lumepaksusega talve, siis on lootust külvatud taliviljadest head saaki saada,” kõneleb Kuutok. Külvas temagi tänavuses kuldses sügises talivilja varasematest aastatest rohkem. Kuigi Kuutok ei kurda väga ka suviteraviljasaagi ega silokogusegi üle. „Tundub, et elame siin Türi kandis heas kohas. Jagus tänavuselgi suvel nii kuumust kui vihma. Sain teraviljasaaki ja piisavalt sööta loomadelegi,” lisab ta.

Nii on Takkasaare talu peremehel rahuliku südamega käsil ehitustööd. „Et talv võib rahulikult tulla, teeme siin väikest investeeringut tulevikku. Ehk ajaviiteks paneme endisele siloaugule katust peale. Hea seda siis kasutada nii viljavõtuajal viljahoidlana kui ka tehnika hoiuruumina,” sõnab Kuutok.

Takkasaare talus on üle 100 lüpsilehma ja pea teist sama palju noorloomi ning koos poja Alvar Kuutokiga kahe peale harida üle 600 hektari maad.

Ka teraviljakasvatajana tegutseva OÜ Mägede Varad juht Raido Allsaare ootab talve, aga kontoris töötades. „Oleme põllult ära kontorilaua taga. Et minna uuele aastale vastu optimistlikult, tuleb planeerida kevadkülvi ja uurida investeerimisvõimalusi,” täpsustab ta. Osaühing harib üle 1100 hektari maad nii Järva- kui ka Jõgevamaal.

Tagasi üles