Mõisakohvik naudib populaarsust

„Mulle tundub, et inimesed ootasid meid,” arutles mõisakohviku perenaine Kadi Nurmik. Foto: Dmitri Kotjuh

Kevadel Järvamaal Paide ja Türi vahel Kirna mõisas avatud kohviku eestvedajatel on viimased kuud möödunud töö tähe all. Kliente on jagunud.

Mai alguses ilma suurema kisa ja kärata Kirna mõisas avatud kohvikul on eestvedajate sõnutsi läinud ootamatult hästi. Hästi mitte ainult Järvamaa kohta, kus kärsitumad tegutsejad tavatsevad oma kohvikuid ja ööklubisid sulgeda peale paaripäevast või -nädalast lahtiolekut, vaid ka üleüldiselt väga hästi.

Kohvik laiub suuremal pinnal

„Mulle tundub, et inimesed ootasid meid,ˮ arutles mõisakohviku perenaine Kadi Nurmik. „Kliendid kiidavad. Meil on tekkinud oma püsikülastajad, kes avamise esimestest nädalatest ikka ja jälle pisteliselt kohvikusse satuvad. Kes võtab sõbra kaasa, kelle sõber võtab omakorda sõbra kaasa ja nii see läheb. Inimesed tulevad, vajuvad diivanisse, tunnevad end mõnusalt ja leiavad aega ka niisama olemiseks. Ei ole nii, et kiiresti kõht täis süüa ja kohe ära minna.ˮ

„Mulle meeldiks mõelda, et ma võõrustan inimesi nii, nagu nad tuleksid mulle külla. Et tulijad ei oleks mitte minu kliendid, vaid minu külalised, et neilgi oleks Kirna mõisa kohvikus olla kodune, soe ja hubane,ˮ arutles Nurmik. „„Tere, nii tore, et sa tulid täna jälleˮ-tunne on oluline. Vast sel põhjusel ei meeldigi mulle udupeened restoranid. Tahan kodusust ja soojust, kuid seda veidi šikimas, peenema elegantsi võtmes.ˮ

Kui esimestel nädalatel tegutses mõisakohvik vaid Kirna mõisa alumise korruse paremas tiivas, siis suve keskpaigast võeti kasutusele ka vasak tiib ehk tipptundidel on mõisa alumine korrus otsaseinast otsaseinani inimesi täis.

„Istekohtade arvu ei olegi nüüd kokku lugenud,ˮ jätkas Nurmik. „Kohvikus on 40 istekohta, üle koridori kõige tagumisse ruumi mahub suure laua taha 12 inimest. Vahepeal on paar väiksemat lauda, kuhu mahub ka oma 15 inimest.ˮ

Kirna mõisa kohvikut pidama sattumist ei pea Kadi Nurmik juhuseks. Pigem viis üks samm teiseni ja nüüd, viimasel viiel kuul, on neid samme Kirnas tehtud omajagu. Kirna mõisa kohvik sai just selline, sest koht, ruumid ja mõis ise inspireerisid tegijaid. Eesmärk oli olla aastas 2018, kuid anda edasi ka olnud aegade hõngu.

Hooajaline menüü

Juba praegu võib öelda, et Kirna mõisa kohvikuga ei läinud nii nagu tüüpilise Järvamaa toidukohaga, mis avamisaja järel, paari nädala jooksul naudib ülisuurt populaarsust ja siis vaikselt, mõni ka kiiremini, hääbub. Inimesed võtsid kohviku, selle eestvedajad, menüü, interjööri ja asukoha soojalt vastu ning selline vastuvõtt on kestnud siiani. „Tavapäeval me räägime ikka vähemalt mitmekümnest kliendist. Ka täna õhtul (kohtumine oli ühel sügisesel reedel) on meil näiteks üks kümnene laud broneeritud. Päev varem toitlustasime kahel korral 25st seltskonda, õhtul oli taas üks kümnene laudkond ja peale selle tavapärased lõunastajad,ˮ tõi Nurmik välja. „Tippajal, need jäävad tavaliselt nädalavahetustele, on kõik kohad olnud eelnevalt reserveeritud ja tavalist lõunastajat pole mõnikord olnudki kuhugi panna.ˮ

„Alles kolmapäeval käis meie kohvikus üks Kanadast Eestisse lennanud proua, kes tuli pealinnast ekstra meile sööma. Mingil põhjusel on meie kasuks väga hästi tööle asunud ka Facebook. See, kui paljud inimesed meie tegemistele seal kaasa elavad, on lausa uskumatu.ˮ

Nii ongi algsest ideest „vaatame, kuidas lähebˮ saanud plaan, et kohvikupidamine jätkub ka nüüd, sügisel. Pikem puhkepaus ootab arvatavasti ees aasta alguses nagu toitlustusäris ikka.

Mõisakohviku igapäevamenüüs on värske salat, päevasupp ja erinevad praed. Ka leib küpsetatakse sealsamas mõisaköögis. Kui Nurmik lubas endale kohvikupidamise alguses, et menüü on iga päev erinev ja road korduma ei hakka, juhtus inimeste nõudmisel siiski nii, et näiteks päikesekuivatatud tomatite ja punase sibulaga praetud kanamaksa võib seal küsida kolmapäevast pühapäevani, kas või kaheksa tundi päevas. „Alati pakume midagi ka kalast,ˮ lisas ta. „Teeme pigem vähe, kuid korralikult – olen üritanud menüüd mitte väga kirjuks ajada. Oluline põhimõte on värskus. Ei ole nii, et teeme hunniku toitu valmis ja üritame seda siis teatud aja jooksul maha müüa. Pigem ikka nii, et kui tuleb tellimus, siis läheb kala pannile või ahju.ˮ

Samuti lähtutakse hooajast. Suvine kergus on Kirna mõisa roogadest läinud. Menüüs on koha leidnud tummisem sügishooaja kraam. Peedid-porgandid-kõrvitsad ja mis kõik veel leiavad mingil kujul ja mingil ajal Kirna mõisa kohvikus tee külastajate supikaussi või praetaldrikule.

Kirna mõisakohviku eestvedaja on ema-tütre tandem Sirje ja Kadi Nurmik.