Organic Estonia kinnitusel istub Eesti kullahunniku otsas

Fotomeenutus eelmisel nädalal Rootsis Malmös toimunud Põhjamaade suurimalt mahemessilt Nord Organic Food Fair, kus Põllumajandus-Kaubanduskoja toel oli esindatud kuus Eesti ettevõtet. Foto: Joel Kirsimaa / Organic Estonia

„Eestis on palju maheettevõtteid, mis ei oska või ei suuda oma suurepäraseid tooteid väljapoole koduriiki pakkuda ja püüavad kuidagi kohapeal hakkama saada. Lagi tuleb vastu, sest neil pole ellujäämiseks piisavat käivet. Näiteks meie edukas  IT-sektor on brändinud ära oma valdkonna ettevõtetele väga sobiliku  ettevõtluskeskkonna, samamoodi tuleks toimida maheettevõtlusega,“ on Organic Estonia idee autor ja ettevõtja Siim Kabrits veendunud

Organic Estonia on 2015. aastal Eesti Arengufondi korraldatud teise Arenguidee konkursi võitnud idee. Võidutööde valiku kriteerium oli, et see tõstaks inimeste elukvaliteeti ning toetaks positiivseid muutusi Eesti majanduses. Selle teostamiseks ongi loodud mittetulundusühing Organic Estonia – maakeeli Mahe Eesti, mille siht on muuta mahemajandussektor Eestis arvestatavaks ekspordi- ning majandusharuks, muutes mahemajanduse asjaajamise lihtsamaks ja koordineeritumaks isereguleeruvaks süsteemiks, mis tuleb arendada üleriigiliseks.

Idee teostumiseks tarvilikud kolm olulisimat komponenti, mis on puhas keskkond, õhk ja vesi, on meil olemas ja nende kvaliteeti saab mõõta ning tõestada. „Õnneks  Eesti seadused ei luba meie metsi väetada ning GMOd kasutada. Kui ühel hetkel saaksime mahemetsa ja mahepõllumaana arvele 51 protsenti riigi pindalast, oleks see maailmale võimas sõnum. Nii toidu- kui näiteks kosmeetikasektoris hinnatakse järjest enam puhtas keskkonnas kasvanud aineid,“ näeb Kabrits perspektiivi ja leiab, et paljud meie väiketootjad tahavad kõik midagi teha ja teevadki, aga pahatihti ei oska tooteid turundada.

„Suurlinnade turist valib järjest rohkem sihtkoha puhta õhu ja keskkonna ning põnevate traditsioonidega kultuuri järgi. Eesti maakondadest on oma kuvand tekkinud Saaremaal, sest vesi eraldab seda muust maailmast, aga tegelikult on sama kogu Eestiga – vähemalt kolmest küljest oleme veega piiratud, mis annab lisavõimaluse eristuda ja arendada puhtal loodusel, sealhulgas vesiviljelusel loodud toodetel tuginevat eksporti. Praegu konkureerivad paljud väikeettevõtted end piltlikult öeldes siseturul surnuks ja müüakse  odavalt välismaalastele. Ja siis imestame, et meil on palju väliskapitali ja tulu teenivad teised,“ näeb Kabrits arenguruumi. Meie mahetoodete konkurentsipunkt  tuleks viia ühiselt Eestist välja.

Maheettevõtete tervikkataloog

Organic Estonia peamine eesmärk on olla võimalikult paljude kohalike mahetootjate turundus-, konsultatsiooni- ja promotsiooniorganisatsioon. Juba on loomisel ühisturunduslik internetikeskkond, mis hakkab potentsiaalsetele välisklientidele tutvustama neid huvitavaid toidu- ja loodustooteid. „Käib pakiautomaatide revolutsioon, transport muutub kiiremaks ja odavamaks. Kui inimestele ükskõik kus maailma nurgas Eesti mahetooted huvi pakuvad, saavad nad meie kaubad loodava tervikkataloogi abil kodulähedasse pakiautomaati korraga mugavalt tellida. Väikese riigi puhul on võimalik  ja mõistlik seda koos korraldada. Kui riik aitaks stardiressursiga, oleks suurepärane. Praegustele Organic Estonia liikmetele käib ekspordiplatvormi jõuliselt käimatõmbamine ennekõike finantsiliselt üle jõu. Müts maha meie praeguse vabatahtlikest koosneva tiimi ees, kuhu on koondatud mitme eriala ja teadusasutuse kompetents, aga vaja on tekitada meeskond, kellel oleks võimalus ainult sellele pühendudagi. Inimestel saab ilma leivarahata initsiatiiv otsa,“ on Kabrits avameelne.

Ennekõike võidaks Organic Estonia idee teostumisest tema hinnangul maapiirkonnad ja sealsed väike- ning perefirmad: „Maapiirkonnad on Eestis jõuliselt arenenud just neil ajalooperioodidel, kui on toimunud mahukas eksport: Hansa-ajal viljaeksport, piiritusevedu naaberriikidesse, kurk ja kapsas Peterburi turule. Mulgid ehitasid talud lina eest saadud raha eest jne. Kui maapiirkonnas tegutseval ettevõttel on turgu,  jääb noor inimene oma perega maale või on tal vähemalt võimalus olemas.“

Välismaalased kadestavad

Eelmisel nädalal toimus Rootsis Malmös Põhjamaade suurim mahemess Nord Organic Food Fair, kus Põllumajandus-Kaubanduskoja toel oli messialal esindatud kuus Eesti ettevõtet. Kohal viibisid ka Organic Estonia idee eestvedaja ja arendusjuht Krista Kulderknup,  rahvusvaheliste projektide koordinaator Helen Arusoo, turunduse ja veebi juht Joel Kirsimaa ning ekspordinõunik Siim Lassmann.  „Tulime kohale enne messi algust, tutvusime Põhjamaade biomajandusega, lõime kontakte ja tutvustasime enda võimalusi. Taas oli väga inspireeriv kokkusaamine Organic Denmarki, Organic Swedeni ja Soome maheorganisatsioonidega,“ kinnitas Kulderknup Maa Elule otse messilt.

Messil kohal olnud kuus Eesti ettevõtet – Rõngu Mahl, Nordic Organic, Saaremaa Piimatööstus, Must Küüslauk, Puljong ja Amoor – huvitasid messikülastajaid küll, aga tegelikult olnuks meil näidata palju rohkem. Näiteks Taanist oli oma tooteid tutvustamas 25 firmat. „Meie suur eesmärk on, et Eesti oleks rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud mahemaa. Selleks on olemas küll valitsuse kinnitatud programm, mida on täiendanud maaeluministeerium, ja valitsus on ka heaks kiitnud, et mahepindala peaks aastaks 2020 ulatuma Eestis 51 protsendini, aga üks asi on pindala, teine inimeste teadlikkus ja koordineeritud siseriiklik koostöö. Kui inimesed hakkavad mõistma, miks maailmas mahekaupa eelistatakse, alles siis hakkab mahemaa idee täituma sisuga,“ usub Kulderknup.

Tema kolleeg Helen Arusoo täiendab, et üks Organic Estonia eesmärke on kinnistada olemasolevaid väärtusi – puhast vett, õhku ja metsa. Kõike seda saab targalt väljapoole kommunikeerida: „Kõigepealt tuleb paika panna, millest me ei taha ilma jääda. Elame kullamäe otsas, aga ei saa sellest aru. Välismaalased imetlevad meie metsi, hõredalt asustatud maad, veel säilinud aiakultuuri ja kadestavad. Seda kõike tuleb võtta tervikuna. Maailmas on järjest hinnatumad nii käsitöökaubad kui puhtast rikkumata loodusest pärinev toit. Ei tahaks jõuda selleni, et järjest populaarsust koguvat mahekaupa tuleb eestlasel sisse ostma hakata. Pigem võiks seda ise toota nii palju, et jätkub nii omadele kui ekspordiks, aga kõigepealt peab eestlane seda ise mõistma.“

Riik panustab tagasihoidlikult

Jutuks olnud mahetoodete turundusplatvormi kohta ütleb Kulderknup, et selle esialgne variant, mida ettevõtetele tutvustada, peaks valmima paari kuu pärast ja selles on esindatud nii toidu- kui kõik muud kaubad, mis mahe- ja loodustoodete nõuetele vastavalt toodetud. Töö ei käi üksnes kataloogi koostamise nimel, vaid ka selleks, et leida tegevuskuludele katet. „Püüame poliitikutele selgeks teha, mis toimub riikides, kus maheorganisatsioonidel on piisav majanduslik tugi. Võtame näiteks Organic Denmarki, millel on 90-protsendiline riigi tugi ning mille ekspordikäive kahekordistus nelja aastaga.  Kui Eestil on mahetoodete ekspordikäive alla 30 miljoni euro, mille lõviosas moodustab maheteravilja müük, siis Taanis oli see aasta tagasi 300 miljonit ja sel aastal on veel 100 miljonit juurde tulnud,“ toob Kulderknup näite. Joel Kirsimaa lisab, et organic-märgiga tooted maksavad automaatselt rohkem ja nõudlus nende järele kasvab hirmuäratava kiirusega: „Võiksime selle sissetuleku ja kaasnevad töökohad endale jätta, mitte loovutada need Eestist välja. Ekspordisektorit ei tohi mingil juhul unarusse jätta.“

Uut suurt ideed otsiv Eesti riik on Organic Estoniat seni toetanud projektipõhiselt. „Saame korraldada mõningaid üritusi, aga nii ei ole võimalik saavutada sektori terviklikku ja piisavalt kiiret edenemist. Hetkel on tegevus liiga killustatud. Riik tegeleb üksiktegevustega. See ei ole jätkusuutlik, mida tõestas juba 20 aastat tagasi Taani, kui andis juhtrolli Organic Denmarkile, mis eesmärgini jõudmiseks lõi siseriikliku kommunikatsioonisüsteemi ning hakkas koos riigiga turunduskampaaniaid koordineerima. Asi hakkas toimina. Oleme arvestanud, et konkurentsivõimelise mahesektori tugisüsteemi rahastamiseks kuluks Eestis kolme aastaga 700 000 eurot, millele lisanduks eriprojektide ja kampaaniate kulu. Külastasime Rootsis messil nende maaleluministeeriumi ja saime teada, et kolme aasta peale on Rootsi eraldanud oma mahetoodete populariseerimiseks viis miljonit eurot. Seal on 20 aastaga loodud suurepärane siseriiklik mahetoidu tootmise ja koordineerimise ühissüsteem. kust on kerge areneda. Rootsi on muidugi Eestist suurem, aga summad annavad aimu, kuidas seal mõistetakse mahesektori perspektiivi. Me ei tohiks õiget aega maha magada ja rongist maha jääda,“ tõdeb Kulderknup.