Nopri talu peremees: tänane mahepõllumajanduse pale paistab ühise raha raiskamisena

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Kuula artiklit

Ettevõtja ja maaelu edendaja, Nopri talu peremees Tiit Niilo sõnul võiks Eesti olla maailma puhtaim riik ehk 51 protsenti riigist võiks olla mahe, kui vaid mahetootel oleks ka tarbija - turustamisel vajaks põllumehed aga riigi tuge. 

Riigikogu eilsel istungil toimus olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Elu võimalikkusest maal“ arutelu. Ettevõtja ja maaelu edendaja, Nopri talu peremees Tiit Niilo tegi oma sõnavõtus ettepaneku, et maailma puhtaim riik peaks olema Eesti, mis eeldaks 51 protsenti mahemaad.

„Prügimajandusega oleme hiilanud ja sellega märgi maha pannud maailmas, seda teame kõik. Nutikat innovatsiooni kõiges, läbipaistvust, usaldusväärsust ja seda, et külalised saavad seda kogeda ehedana, nagu ta meil on – seda peaks me võimaldama,“ ütles Niilo.

Ka enda talu pole mahe

Me ei suuda eksportida, me ei suuda pakkuda kallile turule oma eksklusiivset toodet, see on põhiline mure.

Taluperemehe sõnul saaks pidada põldu ja metsa puhtalt, toota puhast toitu, kuid talunikud ei saa sellega hakkama üksi.

Ka tema Nopri talu ei ole praegu mahe, sest kulud ületavad tulusid. „Me ei suuda eksportida, me ei suuda pakkuda kallile turule oma eksklusiivset toodet, see on põhiline mure,“ ütles.

Tiit Niilo oli selles valguses kriitiline ka uue põllumajanduse ja kalanduse arengukava eelnõu suhtes.

“Hästi lühike hinnang sellele on, et sisu on mitterahuldav ehk et ei päästa maaelu ega Eestit. Seal plaanitakse Euroopa keskmist ehk Euroopas lubatavat standarit ja kõigele on siis juurde pandud, et natukene paremini kui Euroopa keskmiselt, aga täiesti tavalised ettepanekud, et konkurentidest on vaja eristuda ja puhas ja värske toit peaks olema see, mis 2030 maakatelt tulema peaks,” sõnas ta.

Riigi tugi vajalik

Tiit Niilo sõnul hinnangul ei ole toetuspõhine maaelu kestmine ebavõrdsel moel jätkusuutlik ning tänane mahepõllumajanduse pale paistab ühise raha raiskamisena.

Tiit Niilo, Nopri Talumeierei peremees

FOTO: Erakogu

„Toodetud on 200 000 hektarit mahemaad, aga toodangut napib, ekspordimaht on kõigest 30 miljonit eurot aastas,“ märkis ta. Selle asemel tuleks keskenduda sellele, et toodangule oleks tarbija ja selleks vajaks põllumees suuremat riigi tuge.

Taluniku sõnul pakub topelttoetustest äraelamise võimalust ka Euroopa Liit - põllumajandussektoris on sissetulekust oluline osa toetus ehk põllumehele on tehtud asi mugavaks.

“Ent see, kui riik aitaks turundusel, tekitaks nõudluse ja see aitaks meid kõiki. See 200 000 hakkaks tootma kohe töödeldavat, turundatavat toitu, kui sellel oleks tugi,” kõneles ta. “Riik peaks saama suunata puhta toidu tarbimist ja riigiettevõtted, lasteaiad, koolid kutsuma ja suunama seda tegema,” pani ta ette.

Tagasi üles