Maaeluministeeriumi soovitusel peaks räime söömisega piiri pidama

Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) vähendas toiduga saadava dioksiinide ohutut kogust. Eestlaste peamine dioksiini allikas on Läänemere kala, mille tarbimissoovitusi vaadatakse uute andmete valguses üle. Kõige tundlikumad dioksiinide toksilise toime suhtes on vanurid, rasedad, lapsed ja noorukid, eriti aga vastsündinud. 

„Kuigi mürgised ühendid dioksiinid moodustuvad peaaegu kõigi tööstuslike protsesside tulemusena, milles osalevad kloori sisaldavad ained, on toit peamine allikas, mille kaudu jõuavad need ained inimese organismi,“ ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev.

Maaeluministeeriumil on kavas lähiajal uuendada soovitusi Läänemere kala tarbimiseks, võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti riskihinnangut.

„Organismi ladestunud ühendid võivad põhjustada mitmeid terviseprobleeme, mistõttu Euroopa Toiduohutusamet vähendas dioksiinide lubatud nädaladoosi.“ Ühendid võivad põhjustada mitmeid terviseprobleeme, näiteks maksa, kesknärvisüsteemi ja immuunsüsteemi kahjustusi, viljatust ja vähkkasvajate teket.

Kala tarbimisest ei peaks loobuma, aga soovitatav on hajutada terviseriske, toituda tasakaalustatult ja mitmekesiselt.

Enamik inimesi Euroopa riikides puutub dioksiinidega kokku kala, juustu ja loomaliha süües. Eestlasi puudutavad enim looduslik lõhe, jõesilm, kilu ja räim ehk rasvane kala, kuna dioksiinid ladestuvad nende rasvkoes.

„Teadaolevalt on kala hea oomega-3 rasvhapete allikas ja iseäranis rasvase kala tarbimine on kasulik südameveresoonkonnale. Kala tarbimisest ei peaks loobuma, aga soovitatav on hajutada terviseriske, toituda tasakaalustatult ja mitmekesiselt,“ lisas Minjajev.

Soovitusi dioksiini riski maandamiseks

• Tarbi rohkem väherasvast ja keskmise rasvasusega kala.
  Väherasvased kalad – haug, heik, koha, mintai, ahven, tursk, saida, tilaapia.
  Keskmise rasvasusega – lest, rääbis, meriforell, siig
  Rasvased kalad – räim, panga, vikerforell, heeringas, jõesilm.
  Väga rasvased – skumbria, lõhe, angerjas.
• Eelista nooremaid ja väiksemaid räimi ning väldi üle 22 cm pikkuste räimede tarbimist või söö neid ainult paar korda kuus.
• Rasvaste Läänemere kalade puhul arvesta, et üht kalaliiki ei tasu süüa rohkem kui kolm korda nädalas ja 2 portsjonit korraga ‒ mitte üle 300 g üht liiki kala nädalas.
• Fileeri ja eralda kalanahad Läänemerest püütud lõhelt ja teistelt suurematelt rasvastelt kaladelt.

Dioksiinid on mürgised ühendid, mis püsivad keskkonnas pikka aega muutumatul kujul ning ladestuvad elusorganismide rasvkoes, mullas, veekogudes ja toidus.

Dioksiinid ja dioksiinilaadsed PCBd on rasvlahustuvad ühendid, mistõttu leitakse nende kõrgeid sisaldusi rasvasest toidust, nagu näiteks piim ja piimatooted, kala, liha ja koorikloomad. Seega on toit peamine allikas, mille kaudu jõuavad need ained inimese organismi.

Dioksiinide ja dioksiinilaadsed PCBde esinemine toidus ja loomasöödas on viimase 30 aasta jooksul kahanenud tänu avaliku sektori ja tööstusettevõtete pingutustele. EFSA riskihinnang võttis arvesse inimeste juures nähtud mõjusid ning kasutas täiendava tõendusmaterjalina loomkatsete andmeid.

Räim pikkusega üle 17 cm (ICES 28-2 üle 21 cm) ning kilu üle 12,5 cm tuleb pakutava kauba hulgast välja sorteerida. Suuremat räime ja kilu võib turustada juhul, kui on tõendatud nõuetekohasus. Lisaks suuremale kilule ja räimele võib piirnorme ületada ka lõhe, meriforell ja jõesilm.