Mardilaat näitab käsitööliste kvaliteeti

Türi käsitöötegija Imbi Karu teab oma kogemustest, et tööde kvaliteet on Mardilaadal igal aastal paranenud. Seda kinnitab ka tema väljapaneku juures sõrmkindaid uuriv Zanna Muvko Tallinnast. Foto: Silvi Lukjanov

Mardilaadale kauplema soovijaid on rohkem kui laadale mahub. Nii pääsevad sinna need, kes teevad õiget asja ja kõrge komisjoni tunnistuse vääriliselt.

Türil käsitööga leiba teeniv Imbi Karu kinnitas, et Mardilaat on koht, kus näeb käsitööliste kvaliteeti. Siia pääsevad parimad ja selle tõestuseks näitab ta uhkusega just sel Mardilaadal saadud tunnistust, mis anti loodusvärvidega värvitud lõngadest käsitsi kootud kinnastele ja sokkidele. „Kartsin minagi, et ei saa kohta siia käsitööliste laulupeoks kutsutud Mardilaadale. Pidin selle kõrge komisjoni tunnistuse pärast päris parajalt pingutama,” lausus ta.

Nüüd teab Karu, et teeb õiget asja ja võib selle tõestuseks panna oma südamega tehtud toodetele Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidult saadud tunnustuse. „Muidugi on päris hea tunne, et saan nüüd au ja uhkusega Mardilaadal kauplejate hulka kuuluda. Vaev on end ära tasunud, sest tahtjaid laadale on rohkem, kui siia mahub,” kinnitas ta.

Mardilaadal 21. korda osalev Karu kinnitab oma kogemustest, et tööde kvaliteet on siin igal aastal paranenud. Seda väidab ka Imbi Karu väljapaneku juures sõrmkindaid uuriv Zanna Muvko Tallinnast. „Käin Mardilaadal igal aastal, algul lastega, nüüd juba lastelastega ja alati ostan siit villaseid sokke-kindaid nii endale kui ka perele ja kingitustekski,” lausus ta. Kui esimestel aastatel tuli tal meeldivaid sokke-kindaid käsitöötegijate seast ikka otsida, siis nüüd on pea kõigil need ilusad ja head. „Võin kinnitada, et Mardilaadal on kauplejate kvaliteet tõesti aina paranenud. Nüüd on kohe raske valida, head on nii palju,” lisas ta.

Karu lisas, et mõni aasta tagasi oli näiteks kihnlasi lausa kurb vaadata, millist käsitööd nad tegid. „Nüüd on nendegi näputöö kvaliteet kohe täitsa mõnus. See on väga vajalik käsitöömaailmas, kus me kõik oleme üksteisele ka reklaami tegijateks,” teadis ta.

Klient on iga aastaga aina haritum. Nii tõi Karu näite, et roositud kindad on kõik otsas ja neid oleks tahetud rohkemgi, kui teha jõuab. Palju teatakse jätkuvalt küsida koeravillast esemeid ja uuena pakutavaid angooravillasest jäneselõngast tooteid.

Hea hinna ja kvaliteedi suhte tagab Karu oma toodetele tänu heale koostööle villast lõnga ketrava Reet Meimrega. Hea lõng on käsitöö juures hindamatu väärtusega ja vaat et kallimgi kui töö ise. „Türilt tuuakse meile villa ja neist saavad meie kätetööna super asjad, ravivad ja soojad. Kellel liigesed haiged, tasub osta ennetamiseks naturaalsest lõngast tooteid. Näiteks leida 20–25 eurot kinda- või sokipaari jaoks ja pääseda tablettidest,” sõnas Karu.

Nii ongi Karu rahul teadmisega, et saab oma oskustega inimestele head teha. „Rikkaks ma sellega küll ei saa, kuid olen oma oskuste poolest rikas, ja see on ka väärtus. Majandame ju ennast ära ja naudime, mida teeme,” tõdes ta.

Hiiumaa Käsitööseltsist esimest korda Mardilaadale osalema sõitnud Tiia Niinemäe sõnas ketramise ajal, et laadal on mõnus melu. Rahvast liikus neljapäeval rohkem hommikupoole, reedel õhtupoole ja laupäeval ohtralt kogu päeva. „Nii välismaalasi kui ka oma rahvast, nii noori kui ka vanemaid. Paistab, et käsitöörahvas käib rohkem lihtsalt uudistamas ja ideid hankimas, teised tulevad konkreetsema sooviga ja ostlema,” kõneles ta ketramist katkestamata.

Niinemäe usub, et kaupa jagub Mardilaadal küll igale maitsele ja nii palju, kui tema näeb ja oma seltsi pealt kogeb, siis ostetakse hästi. Laupäeva pärastlõunasel ajal kinnitas ta, et neilt on vähemalt kaks kolmandikku kaupa läinud juba müügiks. Ta usub, et mõneti seda ka ketramise abiga, mis paneb rahva peatuma ja uudistama. Kui siis saadakse teada, et nii valmib koeravillast lõng, läheb jutt edasi ja üsna tihti jõutakse ostuni. See on Niinemäe meelest õige, sest ainuüksi koeravillast tooted on väga kasulikud. Näiteks bernhardiini tõugu koera Villi villast valminud lõngast kootud tooted on naise sõnutsi lausa hindamatu väärtusega. „Bernhardiini lõngast tehtud kindad on peale sooja head ka selle tõttu, et nende külge ei jää lumetükke ja nad on soojad ka märjana,” selgitas ta.

Nii müügitööd tehes võib Hiiumaalt kohale sõitnud Niinemäe üürida endale Mardilaada ajaks elamiseks korteri. „Majandan käsitööga kenasti ära ja naudin siinset laadakorraldust täiega,” sõnas seitsmendat aastat käsitööga tegelev naine, kes ettevõtjaks hakates õppis ära ka raamatupidamise. „Ettevõtjana tuleb raamatupidamist osata ja kui juba ise oskasin, siis pakkusin ka teistele teenust. Nii toovadki nüüd käsitöö ja raamatupidamine mulle tulu pea võrdselt,” lisas Niinemäe.

Vestlusega liitunud Aet Reha Hiiumaa Käsitööseltsist on Mardilaadal 21. korda ja naine tahab kindlasti lisada, et kahjuks kauplemine väheneb iga aastaga. „Rahvast käib, aga kuidagi vähem ostetakse,” sõnas ta. Nii on temalgi aega, et kududa laadamelus valmis isale sokid. Müügiks on naisel kaasas Hiiumaa rahvariidepitsiga tooted. Veel koob ta pitsmustriga mantleid. „Käsitööd teha on Hiiumaal küll au sees. Seda teevad meil nii noored kui ka vanemad ja oskusi antakse peamiselt edasi põlvest põlve. Mina olen näiteks üldse majandust õppinud, kuid omandatud käsitööoskusest tuleb mu peamine sissetulek,” kõneles ta.

Nii on ka Mardilaadale tulla soovijaid nende seltsi 120 liikme seast palju. Igal aastal püütakse kaasa võtta ka uusi – nii silmaringi laiendama kui ka kogema Mardilaada mõnusat melu.

22. mardilaat toimus 8.–10. novembrini Tallinnas Saku Suurhallis.