Orasheinarisoomid ületavad kartulit toitainete poolest mitu korda

Ülitüütu umbrohuna tuntud orashein on tegelikult väärtuslik ravimtaim.

FOTO: Margus Ansu

Kuula artiklit

Sügisilmad püsivad soojapoolsed ja endiselt saab oma peenramaal labidaga toimetada. Tihti tõmbab aiaomaniku kulm vihaselt kortsu, kui järjekordne orasheinarisoom mulla seest välja tuleb.

Aga võtke rahulikult, sest tegemist on toitainetest pungil loodusanniga, mis näiteks kartulist mitu korda rikkam. Korjake need risoomid kokku ja viige kööki. Uskuge, neid tüütuid juurikaid saab üsna paljudes roogades kasutada. Isegi õlut ja kohvi saab neist valmistada.

ORASHEIN (Agropyron) on tähkõisikutega rohttaimede perekond kõrreliste sugukonnast, mis on esindatud peaaegu 100 liigiga. Eestis on levinum tülika umbrohuna tuntud harilik orashein (Elytrigia repens, Agropyron repens), mis rannaniitudel on tähtis söödataimgi.

Samal ajal haruldaseks rannaniitude asukaks tuleb meil lugeda randorasheina (E. junceiformis), mis kuulub ühtlasi Eesti Punasesse Raamatusse.

Harilik orashein on mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim, mis olenevalt kasvukohast võib kasvada 20–130 cm kõrguseks. Taimel on pikad ja 1–1,2 cm laiused lehed. Õitseb peamiselt juunis ja juulis, üksikuid õitsevaid võsusid võib leida aga veel septembriski. Paljuneb peamiselt vegetatiivselt risoomi abil, harva ka seemnetega.

Loomasöödana omab tähtsust varakevadel, mil kasvab võrreldes enamiku teiste kõrrelistega kiiresti. Orasheina on püütud ristata kõrreliste teraviljakultuuridega. Taime söödaväärtus on kõrge. Kesk-Euroopas on seda kasutatud ka toidutaimena ja rahvameditsiinis. Orasheinarisoomide toiteväärtus on võrdne teravilja omaga.

Orashein ravimtaimena

Meditsiinis kasutatakse risoome verepuhastina, ainevahetust soodustava ja higistama ajava vahendina, samuti rahustina kuseteede haiguste korral. Rahvameditsiinis on kasutatud veel maksa-, kopsu- ja neeruhaiguste raviks. Orashein hoiab ära günekoloogilisi ja eesnäärmehaigusi.

Risoom pestakse, tükeldatakse, kuivatatakse, röstitakse ja jahvatatakse peeneks ning lisatakse teesegusse. Saksamaal on joodud peterselliga maitsestatud orasheinateed seedimise kiirendamiseks ja maksa raviks.

Veenilaiendite korral soovitatakse 50 g peenestatud orasheinarisoomile valada peale 0,5 liitrit viina, lasta 3 nädalat pimedas toasoojas tõmmata (aeg-ajalt loksutada) ja seejärel kurnata. Tarvitada 20–30 tilka korraga 2–3 korda päevas enne sööki.

Orashein toidutaimena

Toiduks tarvitatakse eelkõige risoome, mille toiteväärtus sarnaneb teraviljale. Risoomid on suhkrurikkad (30–40%) ja neist on valmistatud nii siirupit kui ka alkohoolseid jooke. Peale suhkrute sisaldavad orasheinarisoomid 5–6% valku (võrdselt rohelise hernega), 1,5% rasvu ja tärklisesarnast süsivesikut (kuni 10%) – trititsiini, mis on lõhnatu ja maitsetu valge aine, lagunedes kuumutades veega puuviljasuhkruks ehk fruktoosiks.

Värskeid või kuivatatud risoome võib kasutada salatite, suppide, hautiste jt toitude valmistamiseks. Pehmeks keedetud ja hakitud risoomi võib lisada salatitesse, suppidesse ja kastmetesse. Röstitud risoome on tarvitatud kohvi sisse segatult. Kuivatatud risoomid tuleb jahvatada jahuks, mida saab kasutada küpsetiste ja putrude valmistamisel.

Putrude valmistamiseks jahvatage kuivatatud risoomid jämedalt ja segage manna-, tatra-, maisi- või nisutanguga vahekorras 1:1 või 1:2.  Kuivatatud risoomi võib lõigata ka nuudlipikkuseks ja kasutada suppides ja salatites kui harilikku nuudlit. Peale selle on juurikal omadus tuua välja teiste toidutaimede peent kõrvalmaitset.

Orasheina toorsalati tegemiseks võtke 120 g värskeid pestud orasheinarisoome ja ajage läbi hakkmasina, segage juurde 1 sl sidrunimahla, 1 kuhjaga sl jämedalt riivitud porgandit ja sama palju peeneks hakitud murulauku või sibulapealseid, 1 kuhjaga tl peenestatud värsket tilli (võib ka soolatut) ja 1 sl õli. Vajaduse korral veidi soola.

Orasheinakohvi valmistamiseks peske risoomid, kuivatage, lõigake terava noaga 1–2 cm pikkusteks tükkideks, pruunistage pannil helepruuniks ja jahvatage kohviveskiga pulbriks. Tarvitage nagu tavalist kohvi, võttes 1 tassi peale 1–2 kuhjaga tl röstitud risoomijahu. Säilitage nagu harilikku kohvipulbrit.

RETSEPTID

Orasheinasalat pähklitega

Ajage 200–250 g värskeid orasheinarisoome läbi hakkmasina, segage juurde 1 klaas jämedalt purustatud pähkleid, 1 klaas idandeid, maitseks veidi soola ja kastmeks hapukoort või majoneesi (pool klaasi).

Orasheinasalat salatisibulaga

Võtke 2 klaasi 1–2 cm pikkuseks lõigutud pestud orasheinarisoome, asetage sõelale ja kuumutage keevas vees, kuni need on poolpehmed ja jahutage siis külma jooksva vee all. Puhastage suurem salatisibul, lõikuge see peeneks laastuks ja segage orasheina hulka. Segage juurde 2 sl jämedalt tambitud Kreeka pähkleid, veidi soola ja suhkrut ja jahvatatud muskaati. Kastmeks tarvitage hapukoort või maitsestamata jogurtit (pool klaasi).

Orasheinasupp

0,8 liitrit lihapuljongit, 200 g orasheinarisoome, 150 g kartuleid, 1 keskmine porgand, 1 keskmine mugulsibul, 1–2 sl õli, 1 kuhjaga sl peenestatud maitserohelist ja maitseks veidi soola. Riivige porgand jämedalt ja lõikuge sibul peenteks kuubikuteks. Hautage kõik väheses õlis pidevalt segades. Ajage puljong keema, lisage tükeldatud kartul ja keetke, kuni see on poolpehme. Nüüd lisage leemele nuudlipikkuseks lõigutud orasheinarisoomid ja passeeritud aedvili, keetke supp valmis ja lisage maitseroheline. Serveerige koos röstitud saiaga.

Orasheinapüree

500 g orasheinarisoome, 100 g mugulsibulat, 2 sl õli, maitseks peenestatud aedpiparrohtu ja soola. Lõikuge orasheinarisoomid parajaks, asetage soolaga maitsestatud vette keema, keetke parajalt pehmeks, nõrutage ja ajage läbi hakkmasina. Tükeldage mugulsibul väikesteks kuubikuteks, praadige väheses õlis läbi, segage hakkmassi ja maitsestage. Serveerige hautist koos hapukoorega kui iseseisvat toitvat tervislikku taimset rooga.

Orasheinakotletid

400 g orasheinarisoome, 100 g suitsupõske, 2 kanamuna, 100 g riivsaia, ¼ klaasi piima või rõõska koort, 1 mugulsibul ja hakklihamaitseainet ning praadimiseks veidi õli. Peske hoolikalt risoomid ja keetke soolaga maitsestatud vees parajalt pehmeks, nõrutage. Ajage risoomid koos suitsupõse ja puhastatud sibulaga läbi hakkmasina. Segage hakkmassile juurde piimas leotatud riivsai (pool kogusest), kergelt lahtiklopitud munad ja maitseaine. Vormige taignast parajad pätsikesed, veeretage riivsaias ja praadige need kuumal pannil väheses õlis mõlemalt poolt kuldpruuniks. Serveerige hapukoorega. 

Jahimehe leib

1 kg orasheinarisoome, 1 klaas piima, 1 klaas nisu- või maisijahu, 25 g pärmi, 2 kanamuna ja maitseks veidi soola. Pange puhastatud risoomid vähese soolaga maitsestatud vette keema, keetke pehmeks, nõrutage ja ajage läbi hakkmasina. Hakkmassi segage pool klaasi piima ja pärm ning jätke kinnikaetult 6–10 tunniks kerkima. Segage juurde ülejäänud piim, kergelt lahtiklopitud munad ja nii palju jahu, et moodustuks paras küpsetustaigen. Vormige väikesed pätsikesed, pange need rasvainega määritud plaadile ja küpsetage eelkuumutatud ahju keskosas 200 °C juures 30 minutit.

Orasheinaõlu

Kuivatage 8–10 kg pestud ja 2–3 cm pikkuseks lõigutud orasheinarisoome kuumas ahjus nii, et need muutuksid helepruuniks. Jahvatage jämedaks jahuks. Pange jahu suuremasse potti ja valage peale 8 liitrit 65–70 °C vett. Segage hoolikalt läbi. Laske kaane all 3 tundi tõmmata, eemaldage sagult ettevaatlikult vedelik. Valage peale 6 liitrit keeva vett ja keetke tasasel tulel üks tund ja laske paar tundi tõmmata. Eemaldage sagult vedelik ja valage peale 6 liitrit külma vett ning jätke nüüd 1,5 tunniks seisma. Kõik kolm tõmmist kurnake läbi linase riide (või kurnariide) ja valage ühte 50-liitrilisse ankrusse kokku. Lahustage 15 liitris soojas vees 3 kg mett, lisage 100 g humalaid ja keetke segu 5–10 minutit. Jahutage ja segage see risoomijahuleotisele juurde. Hõõruge 100 g pärmi vähese suhkruga läbi ja lisage õllevirdele. Vajaduse korral lisage ankrusse keedetud jahutatud vett nii, et ankur saaks peaaegu virret täis. Kui aktiivne käärimine on lõppemas, viige ankur jahedasse keldrisse ja laske õllel veel 2–3 päeva lahtiselt käia. Sulgege õhukindlalt. Laagerdusaeg üks kuu.

Tagasi üles