Ilmatark: ehk pidada kihtsajupilvi Eesti rahvuspilvedeks!?
15. november 2018, 07:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Novembris on ilm olnud enamasti hall ja sombune, aeg-ajalt sajune, nagu praegugi, kuid on väga soe. See ei paista muutuvat niipea. Seetõttu on paslik rääkida kihtsajupilvedest, mida on muide kihtpilvede kõrval peetud Eesti rahvuspilvedeks ja on praegu saanud vaat et igapäevasteks kaaslasteks. Mis pilved need kihtsajupilved õieti on?
Kihtsajupilved (Nimbostratus) on kogu taevast kattev läbipaistmatu hall, tumehall, harva kollaka varjundiga pilvekiht, millest tuleb laussademeid. Need on lausvihm, lauslörts (märg lauslumi, huvitava tõigana: Kanada ilmateenistus kasutab terminina ainult wet snow, mitte sleet) või lauslumi, harva jäävihm või jäätuv vihm.
Kuigi välimuselt ühtlane ja igav, on siiski tegu üpris põneva ja sademete seisukohalt äärmiselt olulise pilveliigiga. See annab märkimisväärseid sademeid, sest kihtsajupilved on väga ulatuslikud ja mitme kilomeetri paksused. Kihtsajupilvede alumine piir asub tavaliselt 1,5–3 km kõrgusel Maa aluspinnast, kuid tõenäoliselt sulandub hatakpilvedega – võib tekkida mulje, et need asuvad vaid paarisaja meetri kõrgusel.
Kihtsajupilved on tüüpilised sajupilved, mis olenevalt aastaajast ja temperatuurist toovad endaga kaasa tavaliselt lausvihma, -lund või -lörtsi. Laussaju tugevus võib sujuvalt varieeruda ja sadu võib ajutiselt isegi lakata. Järsud muutused saju tugevuses, samuti äike, viitavad konvektiivsele komponendile ja seega maskeeritud rünksajupilvedele.
Kihtsajupilved on vähemalt parasvöötmes sageli frontaalsed pilved. Need võivad tekkida nii soojal, oklusiooni- kui ka külmal frondil. Harvem juhtub meie kliimavöötmes seda, et kihtsajupilved moodustuvad rünksajupilvede laialivalgumise ja transformeerumise tagajärjel. Troopikas on see tavalisem, eriti troopikatsüklonites.
Kuna kihtsajupilvedest sajab pidevalt või väikeste vaheaegadega, siis õhk tavaliselt küllastub veeaurust ning seetõttu tekivad väikseimagi õhu tõusu tagajärjel kiiresti liikuvad ja madalad hatak- ehk rebenenud ehk räbalpilved (Stratus fractus, Fractonimbus). Saju jätkudes, (sooja) frondi lähenedes ja niiskuse suurenedes pilvetükid ühinevad ning nende alumine piir võib laskuda kuni aluspinnani, mis loob soodsad tingimused udu tekkeks. See toimub tavaliselt sooja frondi saabudes. Siis lakkab laussadu ja külmal ajal võib minna sulaks, sest kohale on jõudnud soe õhumass.
Kas kihtsajupilved tähendavad ilma muutumise seisukohast midagi? Need on sajuse ilma pilved, järgnevuse kulminatsioon – ilmamuutus ehk vihma- või lumesadu on juba kohale jõudnud.
Sajused ja soojad ilmad jätkuvad veel paar päeva, kuid siis muutub ilm kuivemaks pisut jahedamaks. Õhutemperatuur püsib siiski veel vähemalt nädal aega valdavalt üle null kraadi, alles 24. novembri paiku võib hakata arvestama lumesadudega.