Kõrvits on kaalulangetaja sõber

Vitamiinidest on kõrvitsas kõige rohkem karotiini, seega tasub kõrvitsat süüa neil, kes oma silmi ja naha nooruslikkust hoida soovivad. Foto: Sille Annuk

Kõrvits on hinnatud köögivili nii oma mõnusa ja maheda maitse kui ka tervisele kasulike omaduste tõttu. Vitamiinidest on kõrvitsas kõige rohkem karotiini, ületades sellega sageli isegi porganit. Mida kollasem on kõrvitsa viljaliha, seda enam sisaldab see karotiini.

Kõrvits on suurepärane dieettoit ja kaalulangetaja sõber. Kalorsuselt on kõrvits sarnane lillkapsaga: 100 g kõrvitsat sisaldab vaid 28 kilokalorit.

Rahvameditsiinis on kõrvitsa viljaliha neerude ja kusepõie tegevuse parandaja ja mõjus vee-eemaldaja. Kõrvits sobib südame- ja veresoonkonnahaigetele tursete vähendajaks. Unetuse korral soovitatakse juua kõrvitsamehu koos meega. Õhtuti sellist mehu juues tulevat hea sügav uni, mis kestab hommikuni.

Kõrvits on ka põletikuvastane ja põietalitust parandav. Raviks juuakse kõrvitsamehu korraga pool klaasi kaks korda päevas. Mädanevatele haavadele, põletustele ja ekseemi korral pannakse haiguskolde peale õhukesi kõrvitsaviile, mida sageli vahetatakse.

Kõhukinnisuse korral on soovitatav süüa kõrvitsat (soodustab sooletegevust). Sel juhul soovitatakse seda süüa toorelt mõni viil päevas nagu arbuusi. Rikkaliku pektiinisisalduse tõttu sobib kõrvits puhastuskuurideks juhul, kui organismi on ladestunud raskmetalle ja teisi kahjulikke ühendeid.

Spetsialistide sõnutsi aitab kõrvitsaseemnete menüüsse lisamine parandada südametegevust ja veresoonkonna tööd. Seemnetes on märkimisväärne hulk mangaani ja kaaliumi ning karotiini, mis kõik vähendavad südamehaiguste riski. Kõrvitsaseemned on ainukesed seemned, mis neutraliseerivad happelist toitu – seega on nendest abi kõrvetiste puhul. Ammusest ajast on tuntud kõrvitsaseemnete kasutamine, et kõhuusse välja ajada.

Kui tarvitate lisandeid B-grupi vitamiinide puudujäägi leevendamiseks, siis proovige kõrvitsaseemneid – need sisaldavad tiamiini, riboflaviini, niatsiini, pantoteenhapet, B6-vitamiini ja folaate. Kõrvitsaseemneõli on hinnatud abivahend aga meestele eesnäärmeprobleemide korral. Kuna õli sisaldab ka looduslikke fütoöstrogeene, turgutab kõrvitsaseemneõli samal ajal postmenopausis naiste tervist.

Troopilisest Kesk-Ameerikast (Mehhikost) pärinev üheaastane rohttaim kasvab praeguseni seal ka metsikult. Euroopasse jõudis kõrvits 16. sajandil, selle raviväärtust aga hakati hindama alles 19. sajandil. Toiduks ja ravimiks kasutatakse kõike, nii lehti, õisi, viljaliha kui ka seemneid. Kõrvits kuulub kindlalt ravimköögiviljade hulka. Õnneks on kõrvits meie toidulaual igapäevane ja traditsiooniline kõrvitsasalat ei puudu jõululaualtki.

Organismi, eeskätt soolestiku puhastajana soovitatakse seemneleent, milleks purustatud seemneid keedetakse rohkes mees (koos kestadega) vesivannil. Peale keetmist kurnatakse seemned välja ja juuakse vedelikku 20–30 min enne sööki (kaks klaasi päevas) ja nii kolm päeva järjest. Sellega kaasnevalt soovitatakse teha ka klistiiri kuni soolestiku täieliku puhastumiseni. Sama eesmärk on kestadest puhastatud, purustatud ja meega segatud pastal. Seda võib süüa iseseisvana või saiakattena hommikuti, samuti kolm päeva järjest.

Toitudes oleme harjunud kasutama rohkem viljaliha, põhiliselt salatites ning suppides, aga väga maitsvad ja toitvad on nendes ka varased, esimesed täiskasvanud lehed. Tavalise magushapu marinaadiga kõrvitsasalati kõrval on hulganisti võimalusi toorsalatite valmistamiseks. Kõrvits sobib kokku hapude marjadega, puuviljadega ja mahladega, saades magusa salati, kuid teda võib valmistada ka teravamaitselisena. Viimasel juhul sobivad mädarõigas, sibul, küüslauk, kastmeks majonees (õli).

Eriti tervislikud on hommikupudrud nagu tatra-, riisi-, manna-, maisi- või hirsipuder riivitud kõrvitsaga (lisatakse pudrule lõpus). Kõrvits sobib köögiviljahautistesse, suppidesse, aga ka iseseisvana praetult kas taignas või jahus veeretatult.

Kõrvitsast võib teha omletti, pudinguid, vormiroogi, pannkooke ja küpsetisi. Kõrvitsapudingut võiks teha koos puuviljadega, eriti maitsev on see koos õuntega. Tihendainena võib kasutada riisi või mannat ja muna-piima segusid.

Meie vanaemade tarkusest on teada, et jõulusaiad valmistati kõrvitsaga, kuna siis püsib sai pehme jõulust vana-aasta õhtuni. Ilus kollane sai, ei mingit safranit, ja maitsegi hõrgutav.   

Jõulusai

1 kg jahu, 50 g pärmi, 2 kl leiget piima, pool kl suhkrut, 2 munakollast, 300 g riivitud kõrvitsat, 1 tl soola, 200 g küpsetusmargariini, 1 kl paisutatud rosinaid, pool kl sukaadi.

Taigen tehakse eelkergitusega ja kogu jahu juurde sõtkumisel lisatakse ülejäänud toiduained ja riivitud kõrvits (võib ka eelnevalt valmistatud püreega). Peale korralikku kergitamist küpsetatakse keskmises kuumuses ca 40–45 min. Pärast ahjust välja võtmist valatakse saiadele sulavõid ja riputatakse peale tuhksuhkrut.