Liginullenergia nõue: tuleb, ei tule, tulevikus vist ikka tuleb

Liginullenergia taset ei nõuta edaspidi ka palkmajadelt. Foto: Arvet Mägi

Kui veel mõni nädal tagasi teadsime, et peagi tohib Eestis ehitada vaid liginullenergiamaju ja

ametiasutustes oli ehitusega seotud asjaajamises tunda selget kiirustamist, et oma toimingud veel seniste nõuete ajal tehtud saaks, siis nüüdseks on riik otsustanud liginullenergia nõudeid leevendada ja enamik eramuid pääsevad sellest sootuks. Vähemalt lähema viie aasta jooksul.

Hiljuti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Rene Tammisti allkirja saanud hoonete energiatõhususe miinimumnõuete eelnõu järgi ei rakendu liginullenergia nõuded kuni 220ruutmeetristele väike- ja ridaelamutele, muu kasutusotstarbega hoonetele vabastus ei laiene.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna nõunik Margus Tali selgitab, et liginullenergiahoone taseme määramisel lähtutakse eeldusest, et hoones toodetakse lokaalset taastuvelektrit. Aga üksikelamu puhul toimub selle energia tootmine ja tarbimine enamasti eri aegadel, mistõttu õnnestub väikeelamutel võrreldes teiste hoonetüüpidega ära tarbida kõige väiksem hulk kohapeal toodetud taastuvelektrist.

Seepärast eramutele erand tehaksegi. Viie aasta pärast võetakse asi taas kaalumisele ja vastavalt sellele, kui kaugele on tehnoloogia arenenud, otsustatakse, kas nüüd on aeg ka väikeeramutele liginullenergia nõue kehtestada. 

Kiirustamine ja bürokraatia

OÜ Projektid32 tegevjuht Tõnu Emberg ütleb, et erand kuni 220ruutmeetriste elamutele on kindlasti tervitatav, eriti just ehituskulu aspektist. „Siiani ei ole minuni jõudnud põhjalikke analüüse, kust saaks vastuse, milline ökoloogiline jalajälg oleks keskkonnale väiksem: kas ilma taastuvenergia tehnoloogiateta, aga mõistlikult, kuluoptimaalselt ja hea ehituskvaliteedi kohaselt ehitatud elamus kulutatud energia või eri tehnoloogiate tootmisele-paigaldamisele ja käigushoidmisele kulutatud ressursid ja sellest tekkiv sääst,” räägib ta.

Liginullenergiahoonete projekteerimise nõue Embergi sõnutsi projekteerijate tööd seni veel märkimisväärselt ei mõjutanud, küll aga on viimasel ajal tellijad soovinud saada ehitusluba kiirendatud korras, paraku pole see võimalik. 

„Teatud kiirustamissoovi olen tajunud, kuid enda kogemuse põhjal on need soovideks jäänudki,” tõdeb Emberg. „Kahjuks esitavad ametnikud tihti ehitus- või kasutusloa menetluse ajal formaalseid, kuid sisutühje nõudeid, mis venitavad asjaajamise väga pikaks. Kusjuures õigust väga nõuda ei ole mõistlik: kui palju küsimusi esitad, eriti just sisulisi ja mõtlemist nõudvaid, satud läbivaatamise järjekorras hoopis viimaseks ja vastuseid ei saa ammugi.”

Embergi hinnangul on praegune bürokraatia üle paisutatud. „Aetakse näpuga seadustes järge, kaine mõistus ja seaduselooja soovitud eesmärk unustatakse ja jõutakse teinekord reaalses elus väga absurdsete tulemusteni, tõesti absurdsete, eesmärki mittetäitvate ja reeglina inimeste jaoks põhjendamatuid kulutusi toovate nõuete või asjatute piiranguteni,” räägib ta.

Eramutele tulema pidanud liginullenergia nõude vastaste sõnutsi oleks see vähendanud eramuehitust.

„Mulle isiklikult tundub, et eramuehituse intensiivsust reguleerib kõige rohkem see, kuidas pangad laenu annavad,” kostab selle peale Emberg. „Usun, et liginullenergiahoonete nõuete rakendamine kõigile elamutele oleks tekitanud hinnasurve arendajatele-ostjatele tiheasustusaladel, kus kontroll on tõhusam. Kindlasti oleks tekkinud praegusest veel suurem tahe arvutusalustega manipuleerida, saavutamaks näiliselt paremaid tulemusi, kuid ehitusajal poleks neid lahendusi rakendatud. Kaldun arvama, et iseehitajad keskustest kaugemal oleks ehitanud ikka nii, nagu rahakott lubab – kui raha on, siis teen midagi vahvat, kui ei ole, siis elan ilma ehitus- või kasutusloata.”

Emberg rõhutab, et inimesed ei taha meelega nõudeid rikkuda. „Kahjuks on maapiirkondades hästi juba siis, kui elamutele soojustuse seina saab – selmet rääkida siis mingitest vahvatest tehnoloogiatest või liginullenergiahoonetest,” nendib ta.

Palkmajad pääsevad

Liginullenergia taset ei nõuta edaspidi ka palkmajadelt.

„Erand on tehtud selle tõttu, et palkmajade puhul kasutatakse traditsioonilist seinakonstruktsiooni, mille soojapidavus ja õhutihedus ei ole võrdväärsed selle tasemega, mis on saavutatav nüüdisaegsete ehituskonstruktsioonidega,” seletab Tali. „Samal ajal on palkmajade püstitamine Eestis pika traditsiooniga ja jätkuvalt leidub inimesi, kelle sooviks on elada palkmajas. Seega ei ole meie hinnangul kohane sätestada energiatõhususe nõudeid, mis tingiks olukorra, et palkehitisi ei ole võimalik püstitada.”

Millal tuleb?

Energiatõhususe nõuete rakendumine on seotud ehitusloa taotluse esitamisega. Olukord on erinev avaliku ja erasektori hoonete puhul. Avalikule sektorile rakendub liginullenergia nõue juba uuest aastast, aga erasektori puhul peavad 2019. aastast energiatõhususe miinimumnõuded olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel vastama C-energiaklassi tasemele ja uute hoonete püstitamisel B-energiaklassi tasemele. Väikemajade puhul jäävad B-klassi nõuded kehtima kuni järgmise energiatõhususe nõuete täiendamise perioodini ehk viieks aastaks.

Liginullenergiahoone nõuded rakenduvad erasektorile 2020. aasta alguses esitatava ehitusloa taotlusega.

Nagu öeldud, on praeguseks seatud omajagu erandeid ja ühe järgi ei nõuta liginullenergiahoone taseme saavutamist, kui lokaalsete taastuvenergialahenduste kasutamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav.

Tali selgitab, et majanduslik põhjendatus on seotud sellega, kui efektiivselt päikeseenergiasüsteem hoone asukohas töötaks. „Juhul kui hoone paikneb piirkonnas, kus näiteks teised hooned varjutavad päikeseenergiasüsteemi, ei pruugi lokaalse taastuvenergia süsteem energiat toota piisava efektiivsusega,” räägib ta. „Tehnilised piirangud on eelkõige seotud võimalusega lokaalse taastuvenergia süsteemi paigaldada. Juhul kui hoone ei asu võrgupiirkonnas või vastava süsteemi paigaldamine eeldab võrguettevõtja poolt elektrivõrgu ümberehitustöid, siis ei nõuta liginullenergiahoone taseme saavutamist.”