Rohelisem märk aitab Põlvamaad märgata

Foto: Lõuna-Eesti Postimees

Ligemale kümme aastat on Põlvamaal välja antud Rohelisemat märki, mida leiab nii kohalikult tootelt kui teenuselt. Mida märk endast kujutab ja kui suur abi sellest olnud on?

Praeguseks on märgikandjaid ettevõtteid üle poolesaja, neist enamik on tootjad. Märki kandvaid tooteid ja teenuseid on alates 2009. aastast olnud üle 200. „Jooksvalt neid muidugi nõnda palju pole, sest kõik pakutav pole saadaval aasta ringi või on mõni toode asendatud uuega või tootmine lõpetatud. See on loomulik protsess,ˮ tõdes sihtasutuse Põlvamaa Arenduskeskus projektijuht Anette Org.

Org lisas, et tuntud märk aitab tarbijal kiiremini mõista toote päritolu ja annab eelaimduse selle kvaliteedi osas. „Põlvamaa Rohelisemat märki kannavad kindlasti vaid väärikamad siinkandi tooted või teenused,ˮ kinnitas ta.

Projektijuhi sõnul on Põlvamaa ettevõtjad uhkusega põlvamaalased ja kasutavad märki heal meelel. Läbi selle toovad nad tähelepanu ja tuntust kogu maakonnale ja teistele märgikandjatelegi. „Edu võti on Rohelisema märgi võrgustiku toimimine, sest just omavaheline koostöö tõstab märgistatud toodete müüki,ˮ märkis ta.

Näiteks on Rohelisem märk Põlva vallas Rasina külas asuva Üvasi talu naturaalse kitsepiimajuustu pakendil. „Kohalikule Põlvamaa inimesele läheb see märk väga korda. See on hästi mõjunud,ˮ kiitis Üvasi talu perenaine Anne Grünberg.

Tema hinnangul kaugema kandi inimestele see märk väga tuttav ei ole. „Tallinnas ei teata sellest suurt midagi. Kui ütlen, et toode kannab Põlvamaa Rohelisemat märki, siis vaadatakse ja küsitakse imestunult, et mis märk see veel on,ˮ lausus Grünberg. Aga siis ta võtab kätte ja selgitab, mida märk tähendab.

„Märk annab tarbijale teada, et toode on valminud Põlvamaal ja kohaliku tootja kasvatatud. On loodust säästev ja keskkonnasõbralik,ˮ ütles Põlvamaa küüslaugukasvataja Rainer Soosaar. Ta lisas, et pereettevõtte Kõlleste Garlic toodangust kannavad Rohelisemat märki marineeritud küüslauk, purustatud küüslaugu võrsed, marineeritud küüslaugu võrsed ja naturaalne küüslauk.

„Turustamise koha pealt julgustab see tarbijat toodet ka julgemalt soetama,ˮ lisas Soosaar. Talle on aga selgeks saanud: ainuüksi märgist ei piisa, et see müüks. Peab olema ise aktiivne ja tegema jõupingutusi, näiteks suhtlema tarbijatega, ning investeerima ja edendama oma tooteid. „Kunagi ei tohi jääda ootele, et küll hakkab minema.ˮ

Küsimusele, kas mõni toode või teenus on jäänud ka soovitud märgita, vastas Org, et sagedasem põhjus märgi mittesaamisel on seotud segadustega tooraine päritolu osas. „Eelistatult tuleb kasutada põlvamaist toorainet. Kui spetsiifiline tooraine on kaugemalt, siis peab see olema põhjendatud ning etiketil peab selgesõnaliselt eristuma muu tooraine päritolu,ˮ ütles projektijuht.

Põlvamaa Rohelisem märk on toote või teenuse kvaliteeditähis, millega märgistatakse piirkondlikku päritolu, kõrget kvaliteeti, looduslike materjalide kasutust ning keskkonnasõbralikku tootmist.

Märgiga tähistatakse eelkõige toidukaupu ja mahetooteid, looduslikke ehitus- ja viimistlusmaterjale ning käsitööd, sest just need tooted kannavad kohalikku päritolu. Rohelisema märgiga saab tähistada ka loodus- ja kultuuritraditsioone väärtustavaid turismiteenuseid.

Rohelisema märgi kasutusõigust saavad ettevõtjad ise oma toodetele taotleda. Järgmisi märgitaotlusi ootab Põlvamaa Arenduskeskus novembri lõpuni.