Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Isakonkursil teevad ilma maamehed

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
JÄRVAMAA AASTA ISA 2018 – TORMI NUGIS: 35 aastat abielus, 7-lapselisest perekonnast, 6 lapse isa, 17 lapselapsele vanaisa , 1 lapselapselapsele vanavanaisa.
JÄRVAMAA AASTA ISA 2018 – TORMI NUGIS: 35 aastat abielus, 7-lapselisest perekonnast, 6 lapse isa, 17 lapselapsele vanaisa , 1 lapselapselapsele vanavanaisa. Foto: Kuido Saarpuu

Neli aastat tagasi ellu kutsutud Järvamaa aasta isa konkursil on seni tooni andnud valdavalt töökad ja asjalikud maamehed. 2018. aasta isa, novembri alguses üllatuskülaskäigu osaliseks saanud Purdi külaelu kauaaegne eestvedaja Tormi Nugis pole mingi erand.

Neljandat korda toimuva konkursi eesmärk oli väärtustada tervet ja tugevat peret ning isa rolli perekonnas.

Head inimest on tore üllatada

Esimest korda valiti Järvamaa aasta isa 2015. aastal ja selleks sai toonane Paide päästekomando pealik Valeri Ivanov. 2016. aastal pälvis kõrge tunnustuse Ambla spordiklubi juhatuse esimees ja treener Reimo Kaasiku ning 2017. aastal Roosna-Alliku vallas talupidamise ja loomakasvatusega tegelev Marko Alev.

Ühena esimestest õnnitles seekordset maakonna aasta isa Järvamaa omavalitsuste liidu esimees Pipi-Liis Siemann. Tema hinnangul on Tormi Nugis igati vääriline inimene Järvamaa aasta isa aunimetust kandma. „Heade uudistega inimest üllatada on alati tore. Veel toredam on see, kui üllatus võetakse vastu nii hästi nagu tänavune Järvamaa aasta isa seda suutis teha – ehk oli näha, et tegemist on mehega, kes on valmis igaks eluhetkeks,” tunnustas ta. „Muhedalt ja rahulikult. Võtta vastu kõik, mida elu toob.”

Siemann oli seda meelt, et sellised konkursid on väga vajalikud. „Olen päris kindel, et igale lapsele on tema vanemad maailma parimad. Vähemalt nii võiks olla,” arutles ta. „Samal ajal usun, et ühiskond võiks tublisid inimesi esile tõsta ja neid väärtustada. Sellised konkursid, need isad on eeskujudena märgiks, et peame neist igati lugu.”

Naiskodukaitse Järva ringkonna juhatuse liige Gerly Leit tunnistas, et seekordset Järvamaa aasta isa valida oli päris keeruline. Väärt kandidaate oli lihtsalt niivõrd palju – seitse. „Enamik selle aasta isadest olid suure pere isad, kuid sel konkursil ei ole laste arv kindlasti kõige olulisem,” selgitas ta. „Oluline on inimene ise, see, kuidas aasta isa kandidaati otsustajatele esitletakse.”

Kodus ja kaugemal

Peretraditsioonidena nimetas Tormi Nugise noorim tütar Merli Kaas ära ühised jaanipühad, jõulud ja aastavahetuse. „Näiteks aastavahetusel on isa rolliks lihapirukate küpsetamine,” tõi ta välja. „Nii on see välja kujunenud ja nii see saabki olema. Kodus, vanematega ja maailma parimate pirukatega.”

Oma suure pere kohta ütles Tormi Nugis, et lapsed ja nende järglasedki on kõik tublid. „Kõik on oma elu peal, neil on omad tööd ja tegemised,” kiitis ta.

Seda, et aasta isa konkurss on jätkusuutlik, näitab asjaosaliste sõnutsi juba see, et igal aastal esitletakse uusi kandidaate. Korduvaid nimesid ei ole peaaegu olnud. „Tore on kindlasti ka see, et kandidaate esitati seekordsele konkursile üle Järvamaa,” lisas Leit.

Järvamaa omavalitsuste liidu, Naiskodukaitse Järva ringkonna ja Kaitseliidu Järva maleva välja kuulutatud Järvamaa aasta isa konkursile oli aega kandidaate esitada oktoobri lõpuni.

KOMMENTAAR

Alo Aasma, Endine Järva maavanem, aasta isa konkursi üks algatajatest:

Selle konkursi käigus on mulle silma jäänud kaks läbivat motiivi. Üks on see, et isaks mitte ei saada, vaid isaks kasvatakse, Kasvatakse kogu elu, mitte kuni laps saab 18. Kasvatakse ka siis, kui lapsed käivad ülikoolis, alustavad oma elu, ja siis, kui saadakse juba vanaisaks. Teine läbiv motiiv on see, et kõigil aasta isadel on ka kodust väljaspool täita oma roll, kuigi see ei olnud ega ole ka praegu konkurssi korraldades üldsegi peamine kriteerium. Oluline on ikka see, milline on isa kodus, millise jälje ta oma laste eluteele jätab.

Enamik aasta isadest on tulnud tõesti maalt, kuid mitte kõik. Kuid tundub jah, et maal on sellise arhailise isakuju kuvand kuidagi silmatorkavam ja eks oma osa ole selles mängida demograafilisel olukorralgi. Kõige olulisem pole aga mitte küsimus, kas järgmine aasta isa tuleb Paidest, Türilt või Koerust, vaid ikka see, et isadepäeval oleks võimalikult paljudes Eestimaa kodudes kuulda laste laule ja joonistusi, näha kaarte ning külmkapis oma hetke ootavat tordilõiku.

Tagasi üles