Maa-amet lihtsustab maaüksuste piiride korrastamist

Foto: Maa-amet

Maa omamine on eestlasele väga tähtis, see on andnud meile kindlustunde, et ükskõik mis ka ei juhtuks, on võimalik kartul mulda pista ja sellest söönuks saada. Ka linnakodu juurde kuuluv aed on meile oluline.

Tihti tuleb ette olukordi, kus naabrid soovivad muuta omavahelist piiri, et saavutada otstarbekam maakasutus. Harv ei ole ka juhus, kus tegelik maakasutus ja ametlik piir ei lähegi omavahel kokku. Käesoleva aasta 1. juulil jõustus mitu asjaajamist lihtsustavat seadusemuudatust, mis aitavad lahendada just neid, eelpool kirjeldatud praktilise elu probleeme. Maaomanikku ei köida bürokraatia, asjad peavad saama aetud kiiresti ja asjatundlikult.

Kuidas saab naabermaatükkide vahelist piiri muuta?

Maaomanikel tuleb esmalt pöörduda maamõõtja poole, kes kuulab ära nende soovid ja nõustab, kuidas saavutada parem maakasutus. Maamõõtja koostab maakorralduskava, millele märgitakse olemasolevad ja soovitud uued maaüksuse piirid.

Kavale märgitud uued piirid peavad olema kooskõlas maakorraldusnõuetega – need peavad olema lihtsad ja selged ning tagama maatüki otstarbeka kasutamise. Seejärel tuleb kava kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Näiteks võib maatoimingule täiendavaid nõudeid seada kehtestatud planeering. Tavapärane on, et planeeringuga on kehtestatud  krundi miinimumsuurus. Kui maatükil on seadusest tulenev piirang, tuleb kava kooskõlastada veel asjaomase riigiasutusega, näiteks keskkonnaametiga. Kui kohalik omavalitsus annab kavale nõusoleku, siis on selline piirimuudatus võimalik.

Kooskõlastatud kava alusel tuleb pöörduda maa-ameti poole ja taotleda mõõdistamistingimused. Kava alusel määrab maamõõtja uue piiri looduses, tähistab selle ja mõõdistab.

Peagi on võimalik maatüki osaline, ainult muudetava piirilõigu mõõdistamine

Järgmisel aastal tulevad katastripidamisel kasutusele uued tehnilised lahendused, mis võimaldavad maatüki osalist mõõdistamist. See tähendab, et maatoimingute tegemisel ei pea maamõõtja mõõdistama enam kogu maatükki, vaid üksnes muudetavat piirilõiku. Maamõõtja esitatud andmete alusel loob maa-amet maatüki kujud katastris ja määrab kõlvikud (see tähendab, milline osa maatükist on õuemaa, metsamaa, põllumaa jne) ning arvutab pindala. Seejärel teeb maa-amet maaomanikule uue katastriüksuse andmed veebikeskkonna kaudu kättesaadavaks.

Kui piiride muutmise käigus ühe maatüki väärtus väheneb, tuleb maaomanikel kokku leppida hüvitise maksmises. Sellise kokkuleppe saavad maaomanikud sõlmida omavahel, selleks ei pea pöörduma notari poole. Pärast seda saavad maaomanikud anda nõusoleku maa-ametile, kes viib toimingu lõpuni ja esitab kinnistamisavalduse. Kannete tegemisest teavitatakse maaomanikke.

Lihtsustub maatükkide liitmine ja jagamine

Järgmise aasta jooksul kasutusse tulevad tehnilised lahendused võimaldavad maa-ametil olemasolevaid maatükke liita ilma, et maaomanik peaks kulutusi tegema mõõdistamisele. Selle eeldus on liidetavate maatükkide piiriandmete hea kvaliteet. Samuti on katastripidajal õigus maatükki jagada juba olemasolevate piiripunktide vahel, seda juhul, kui puudub vajadus panna maastikule uus piiripunkt. Sellistel juhtudel viib maa-amet maakorralduse läbi elektroonselt, loob maatüki kujud katastris ja määrab kõlvikud ning arvutab pindala. Seejärel muudetakse andmed katastris ja amet esitab maaomanike tahete kohase kinnistamisavalduse kinnistusraamatusse. Aga kui piiri märkimine maastikul on vajalik, siis tuleb kaupa teha maamõõtjaga.

Maatoimingute tegemisel tuleb lähtuda lõppeesmärgist

Piiride korrastamise eesmärk on tagada maatüki otstarbekas kasutamine ja majandamine ning selle eelduseks on maaomaniku tahe. Maakorralduse idee on vältida liigseid, ebaotstarbekaid ja kulukaid toiminguid, mis muu hulgas võivad juhul, kui kogu protsessi mingil põhjusel lõpule ei viida, tekitada selliseid maaüksusi, mis ei vasta maakorralduse nõuetele. Seega tuleb vältida osakruntide tekitamist ja selle asemel moodustada kohe lõppeesmärgist lähtuvad maaüksused.

Eestis on maa- ja omandiandmete pidamiseks kahe registri põhine süsteem. See tähendab, et andmed on eraldi kahes registris – kinnistusraamatus ja maakatastris. Kinnistusraamatus on  õigusliku tähendusega omandiandmed ja maakatastris kui tehnilises registris on maatüki andmed. Maatoimingute registreerimise protseduur peab olema isikule vähem koormav ja edaspidi ei pea ta tegema samasisulisi avaldusi eri riiklikele registritele. Riigi seisukohalt on tähtis, et kinnistusraamatu esimese jao andmed (sh maatüki sihtotstarve, asukoht, pindala) ei erineks katastriandmetest. Seetõttu on antud maa-ametile kui katastripidajale õigus esitada maaomaniku tahtekohane kinnistamisavaldus kinnistusraamatule, et tagada registrite omavaheline kooskõla. Seega pakuvad muudatused maatoimingutes maaomanikule võimalust jõuda lõppeesmärgini lihtsamalt ja kiiremini ning protsessi kestel tuleb vähem eri asutuste uksi kulutada.

Maatükki iseloomustavate andmete nüüdisajastamine

Katastriandmeid saab igaüks vaadata maa-ameti geoportaalis (geoportaal.maaamet.ee). Et andmeid oleks mugavam vaadata ja teave oleks vaatamise hetkel võimalikud värske, on katastri pidamisel mindud paberilt elektrooniliseks.

Maatoimingu tegemise oluline eeldus on see, et maatüki piirid oleksid katastris kajastatud võimalikult ajakohaselt ja vastavuses piiridega looduses. Maa-ameti ülesanne on avalikkusele tagada teave kinnisasja piiri, ulatuse ja loodusliku seisundi kohta. Seetõttu liigub kataster üle uuele kontseptsioonile, mille kohaselt viiakse sama piiripunkti kohta eri maatükkide andmed omavahel kokku ja sellest tulenevalt võib muutuda ka maatüki pindala maakatastris ja kinnistusraamatus. Oluline on rõhutada, et seejuures ei muutu piir looduses ja muudatused tehakse registri korrastamise eesmärgil. Kui maatüki piir, mille kohta puuduvad täpsed andmed, on katastrikaardil valesti või nihkes, siis on maa-ametil õigus piiri asukohta kaardil parandada. Samuti võib piiri asukoht kaardil muutuda täpsemate mõõdistusandmete esitamise korral.

Tuleva aasta 1. jaanuarist  määratakse maaüksuse kõlvikuline jaotus (haritav maa, looduslik rohumaa, metsamaa, muu maa ja õuemaa) aluskaardilt. Edaspidi uuenevad kõlviku andmed perioodiliselt aluskaardi muudatustest lähtuvalt. Oma maatüki pindala ja kõlvikute andmetega saab igaüks ise tutvuda kõlviku kalkulaatori abil. Sama rakendus võimaldab võrrelda praeguseid andmeid 1. jaanuarist 2019 kehtima hakkavate andmetega.

Hea maaomanik, palun tutvu oma maaüksuse andmetega maa-ameti geoportaalis  https://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-kaardid/Maakatastri-andmed/Katastriuksuse-kolvikute-paring-p631.html.  Andmetes võib esineda ebatäpsusi. Et saaksime andmeid kontrollida ja vajaduse korral parandada, palume küsimuste tekkimisel võtta ühendust infotelefonil 6750 810 või e-kirja teel: [e-mail].

Kordumakippuvaid küsimusi

Mis on katastripidaja märked?

Maareformi tegemisel pöörati vähem tähelepanu maatüki moodustamise täpsusele. Katastriandmete kvaliteet sõltub sellest, kas maaüksus on moodustatud täppismõõdistamise teel või plaani alusel. Kvaliteedi kohta esitatakse infot märgetega maatüki andmete juures. Märke „Pindala on ebatäpne” pannakse üldjuhul sellisele maatükile, mis on moodustatud ebatäpsel meetodil. Kui kõrvuti asetsevatel maatükkidel on vastuolulised piiriandmed, siis teeb katasipidaja märke „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha”. Katastripidaja märked on informatiivse sisuga ja ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Katastriüksuse kohta võib teha mitu märget ja märge kantakse kinnistusraamatu esimesse jakku.

Mis on maakorraldusnõuded?

Maakorralduse nõuete eesmärk on tagada maatüki otstarbekas kasutamine ja majandamine. Tuleb vaadata, et kinnisasi sobiks ettenähtud otstarbel kasutamiseks, tuleb hoida maastiku omapära ja tagada kinnisasjale juurdepääsutee. Kinnisaja kuju  peab olema terviklik, lihtsate ja selgete piiridega ning arvestama looduslikke piire. Tuleb vältida kinnisasja kiildumist ja ribasust.

Miks saadakse erinevate mõõdistuste käigus erinevad mõõdistustulemused? Mis on mõõdistustäpsus?

Geodeetiliste mõõtmiste puhul on paratamatu, et erinevatel mõõtmistel saadakse erinevad mõõtmistulemused. Mõõtmistulemused sõltuvad mõõtmisviisidest, mõõteriistadest, mõõtjast, mõõtmismetoodikast, välisest mõõtmiskeskkonnast ja mõõdetava objekti seisukorrast. Nimetatud tegurid on põhjuseks, miks saadakse katastriüksuste ühistele piiripunktidele ja -lõikudele erinevad mõõtmistulemused. Katastrimõõdistamisel on olnud algusest peale sätestatud nõutav mõõdistamistäpsus, s.t et saadud mõõtmistulemused võivad küll omavahel erineda, kuid peavad jääma lubatava vea piiridesse. Näiteks võivad tiheasustusalal nõutava mõõdistustäpsusega määratud katastriüksuste piiripunktide koordinaadid omavahel erineda kuni 20 cm ja  hajaasustusalal kuni 70 cm.

Kuidas arvutatakse katastriüksuse ja selle kõlviku pindala?

Katastriüksuse moodustamisel katastripidaja  otsustab maatüki piiri ja selle piiripunkti koordinaadid. Koordinaadid määratakse laekunud mõõdistusandmete ning maakatastri aluskaartide alusel. Naabermaaüksustel, millel on ühised piiripunktid, on võimalik määrata ainult samad koordinaadid. Maatüki pindala arvutatakse piiripunkti ristkoordinaatide alusel tasapinnaliselt ruutmeetrites Gaussi valemi järgi.

Maatüki kõlvikud leitakse kõlvikute kaardi kattumisel maatükiga, nii et nende kattuvale ühisosale arvutatakse pindala. Kui kõlvikute kattumisel on  moodustub alla 25 ruutmeetrise suurusega ühisosa, siis neid suurusi maatükil ei esitata ning teised kõlvikuid arvutatakse proportsionaalselt suuremana arvestades maatüki pindala. Maatüki kõlvikute pindala summa peab olema sama, mis on maatüki pindala. 

Mida teha, kui teise isiku õueala on minu maal?

Maa-amet kogub kaartide koostamiseks aeropiltidelt (lennukilt pildistatud) topograafilisi ehk kaardiandmeid, mille alusel katastris täpsustatakse loodusobjektil kulgevaid maaüksuste piire. Samuti kaardistatakse maa looduslik seisund ehk kõlvikud (metsamaa, õuemaa jne) kajastades nii kaardil tegelikku looduslikku olukorda. Alates 1. jaanuarist määratakse maatüki kõlvikud kaardilt ja seega võib maaomanik tuvastada, et tema maatüki koosseisus on ka õuemaa, mida seal varem ei olnud. Seega on tegelik maakasutus selline, kus naabermaatüki omanik kasutab õuealana maad üle oma maatüki piiride.  Maaomanikul on võimalus kokku leppida maaüksuste piiri muutmine, paluda naabril üle piiride maakasutus lõpetada või nõustuda tekkinud olukorraga. Kui kaardi andmed ei vasta tegelikule olukorrale looduses, tuleb sellest teavitada meiliaadressil [e-mail]. Siis saab Maa-amet andmeid kontrollida ja vajadusel parandada.