Eksootiline Kreeka pähkel kasvab Eestiski

Kuressaares Lasteaia tänaval kasvav Kreeka pähklipuu, mille kuuldavasti istutasid kunagi Nõukogude ohvitserid, kes elasid juuresolevas majas. Foto: Tiit Efert

Selleks et korjata Kreeka pähklipuu vilju, ei pea sõitma kaugesse päikeselisesse Kreekasse, vaid neid leidub ka meie omal kodumaal.

Eestimaal on traditsiooniline pähkel olnud ikka sarapuuvili, mida nii hambaid lõhkudes kui ka tangidega purustades on üritatud kätte saada. Tegelikult lasid Kreeka pähklipuud siia tuua juba sajandeid tagasi Eestimaad valitsenud mõisahärrad, kes ilmselt igatsesid lõunamaiseid puid ja võib-olla ka nende saaki. 

„Kreeka pähklipuud on Eestis üritatud kasvatada mõisaaegadest saati. Eelmise sajandi praegusest karmim kliima jättis nad aga ellu vaid Saaremaa lääneservas,” sõnab botaanik Tõnu Ploompuu.

Ploompuu viitab, et eelmise sajandi lõpupooleks kujunenud olukorra võttis hästi kokku pomoloog Kalju Kask 1976. aastal ajakirjas Eesti Loodus ilmunud artiklis „Kreeka pähklipuu Eestis ja naaberaladel”, kus on märgitud, et sel ajal võis Eestis arvestada kümmekonna viljakandva puuga.

Nendest osa on praeguseks hävinud, osa kasvab siiani. Mõni on peale karme talvesid taas sirgunud kännuvõsudest.

Kreeka pähklil on imeline võime peale käredat talve uuesti sirguda. Ploompuu andmetel on mõni puu Lääne-Harjus oma 60–70aastase elu jooksul kaks korda maapinnani tagasi külmunud, aga kannab jälle vilja. Samal ajal on mõni teine hea viljakandja esimese suure külmaga hävinenud nii, et ei olegi võimeline uuesti taastuma.

Botaanikul on justnagu meeles, et Saaremaal Sõrve säärel Mõntu pargi vana väärtuslikuks peetud puu hävines 1939. aasta külma ja järgnevate Sõrve lahingute järel. Võimalik, et sealsamas kasvav puu on tolle puu järeltulija. „Aga ei välista ka vana puu taastumist, sest ise pole seal käinud,” sõnab ta.

Ploompuu jutu järgi on Saaremaal pikemat aega üritatud kasvatada Kreeka pähklit, seemet on toodud sinna Saksamaalt ja mujalt Lääne-Euroopast. Eelmise sajandi algukolmandikus loodeti, et Sõrve puud on külmakindlad ja väärtuslikud, aga nende järglastel polnud hilisematel karmidel talvedel mingeid külmakindlamaid omadusi – seal kasvavad puud olid väga soojas, talvel mere soojendada. Mandri-Eesti puud pärinevad sageli Kesk-Venemaalt (näiteks Voronežist). Need puud on külmakindlamad.

„Nagu näeme, on Kreeka pähklipuu Eestis kasvatatav ja suurimad annavad korralikku saaki. Selliseid saagikandjaid on seni üksikuid, aga noori istutatakse üsna palju. Tallinnas on kümmekond korralikult viljuvat puud, Harjumaal ilmselt märksa rohkem. Peale selle teised Eesti piirkonnad, näiteks Lõuna-Eesti sisemaal Pollis on viljuvad puud. Kliima soojenemine soodustab praegu selle kasvatamist. Mitmest puukoolist saab osta Eesti seemnest kasvatatud istikuid,” räägib Ploompuu, kes on võtnud eesmärgiks rajada istandik Eestis vastupidavaks osutunud isendite seemnetest, mille seemikutest omakorda võiks tulevikus järgmises põlvkonnas kombineerida veel vastupidavamaid puid.

„Kreeka pähklipuu suhtes on tunnetus tekkinud. Ka teised viljakandjad huvitavad, nii kodumaised kui ka haruldasemad. Kõik ei taha vedu võtta, näiteks sidrunväändik,” seletab Ploompuu. „Armastus käib kõhu kaudu,” lisab ta. Praegu ootavad botaanikul istutamist parajaks kasvanud Eestist kogutud seemnetest puukesed, kokku nii poolsada.

Saaremaa vallavalitsuse haljastuse peaspetsialist Katrin Reinholdi ütlust mööda ei ole Kreeka pähklipuu kasvatamine Saaremaal eriti probleem, vähemasti linnas mitte, kus nad edukalt viljuvad. Paiguti need mõnel karmimal talvel küll külmuvad, aga kännuvõsust tulevad uued harud. „Nii on ka Kuressaare looduskaitsealune üksikobjekt aadressil Kõver tn 2a kunagi külmunud, aga taastunud. Veel meenuvad Vahtra tn 2 aias kasvav puu ja Pikk tn 1 puu,” räägib Reinhold.

Millal täpselt nad Saaremaale on toodud, ei ole ta aga uurinud. Reinholdki arvab, et need on mõisaaegadel sinna toodud. Peale Mõntu pargis kasvava teadaolevalt Saaremaa vanima Kreeka pähklipuu on Reinholdi sõnade kohaselt näiteks 1954. aastal Pidula pargis inventeeritud viie meetri kõrgune puu, mis aeg-ajalt tagasi külmub. „Kindlasti on seda ka mujal parkides,” usub peaspetsialist.

Saaremaal on kuuldavasti tekkinud Kreeka pähklipuu kasvatajaid, kelle käest võib tulevikus kodumaist saaki nõutada.

Kreeka pähklipuu

Kreeka pähklipuud kasvatatakse põhjapoolkeral juba ammusest ajast. Pärit on see Kagu-Euroopast, Väike-, Ees- ja Kesk-Aasiast, Himaalaja piirkonnast ja Hiinast. Juba Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjanikud kirjutasid selle puu tähtsusest. Roomlased võtsid pähklipuu kreeklastelt üle ja tõid selle ka Alpidest põhja poole. Puu kasvab 15–20 meetri kõrguseks ja on seega üks võimsamaid viljapuid.

Levinud on arvamus, et kui inimene sööb vähemalt kolm Kreeka pähklit päevas, pikeneb tema eluiga seitse aastat. Kreeka pähkli tuumi süüakse nii toorelt kui ka töödeldult. Sarnaselt teiste analoogiliste viljadega on ka Kreeka pähklites ohtralt õli (üle 50 protsendi). Pähkliõli on toiduõli, mida kasutatakse kulinaarias ja kondiitritööstuses, aga ka polügraafias ja maalikunstis. Samuti leiab pähkliõli kasutust kosmeetikas ja isegi põletusõlina.

Allikas: Vikipeedia