Eesti mahetootjad sõidavad Põhjamaade suurimale mahemessile

Teiste seas saab Eesti stendil tutvuda ka musta küüslauguga.

FOTO: Andra Kalda

Täna, 14. novembril algab Rootsis Malmös mahetoodete mess Nord Organic Food Fair 2018. Tänavu osaleb seal kuus Eesti ettevõtet: Rõngu Mahl OÜ, Saaremaa Piimatööstus AS, Must Küüslauk OÜ, Nordic Organic OÜ, Puljong OÜ ja Amoor OÜ.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda viib juba kolmandat aastat mahetootjad sellele messile. „Mitmetes maailma riikides kasvab mahetoodete tarbimine kiiremini kui kohalik mahetootmine, mis loob eeldused Eesti mahetoodete ekspordiks," sõnas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Messil osalemine annab hea võimaluse tutvustada oma ettevõtteid ja ekspordipotensiaaliga mahetooteid Põhjamaade turul. "Ettevõtete senine kogemus Malmö messilt on olnud positiivne,“ lisas ta.

Eesti ühisstendil leiavad messikülastajad tänavu mahemoose ja -mahlu, marja-ja seemnebatoone ja käsitööšokolaade, mahejuustu ja -kohupiima, maheküüslaugutooteid, veise- ja kanapuljongit.

Paljudel olulistel maheturgudel kasvab nõudlus mahetoodangu järele kiiremini kui pakkumine, mistõttu impordivad need riigid märkimisväärse osa mahetoodangust.

Sõrmus lisas, et Põhjamaades on mahetoodete ekspordiks arvestatav potentsiaal. Näiteks on Taani Euroopa suurima maheturu osakaaluga riik, kus 2016. aasta andmetel moodustasid mahetooted 9,7% kogu toiduturu mahust.

Sealhulgas ulatub Taanis nii mahepiima kui mahemunade turuosa koguni 30%-ni. Ka Rootsis on mahemunade turuosa umbes 20% ja mahepiimatoodete osakaal ligi 10%.  Paljudel olulistel maheturgudel (sh Rootsi ja Taani) kasvab nõudlus mahetoodangu järele kiiremini kui pakkumine, mistõttu impordivad need riigid märkimisväärse osa mahetoodangust.

Eestis on mahetootmise arenguks soodsad tingimused ja mahetootmine on Eestis järjepidevalt laienenud. Eesti on mahepõllumajandusmaa osakaalu poolest euroliidus esimeste seas.

2017. aastal moodustas mahepind ligi 20% kogu põllumajandusmaast). 2018. aasta oktoobri lõpul oli Eesti mahepõllumajanduse registris kokku 386 töötlejat, pakendajat, ladustajat ja turustajat. Kõige laiemas valikus pakutakse tee- ja maitsetaimesegusid, teraviljatooteid ning puuvilja- ja marjatooteid.

  • Konjunktuuriinstituudi andmetel tegeles 2017. aastal Eestis mahetoodangu ekspordiga vähemalt 50 ettevõtet.
  • Kõige rohkem eksporditi siiski maheteravilja, mis moodustas peaaegu kaks kolmandikku mahetoodangu ekspordist.
  • Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul eksporditi 2017. aastal mahemärgistusega tooteid 27,2 miljoni euro väärtuses, mis on võrreldes 2015. aastaga ligikaudu kaks korda rohkem.
  • Maaeluministeeriumis kinnitati oktoobri alguses Eesti mahemajanduse tervikprogramm 2018-2021, milles seatakse eesmärgiks, et mahetoodangu ekspordikäive on 2021. aastaks suurenenud 50 miljoni euroni. Tervikprogrammis rõhutatakse muuhulgas mahemessidel osalemise olulisust.

Populaarne

Tagasi üles