Loomade mikroobide ravimiresistentsus on tõusuteel ka Eestis

Põrsad Foto: SCANPIX

Kuigi aastatel 2011–2016 vähenes veterinaarmeditsiinis kasutatavate antibiootikumide kogumüük Euroopa riikides kokku enam kui 20%, ei ole olukord Euroopas ühesugune, kirjutab Ravimiameti ravimiohutuse osakonna spetsialist Marju Sammul maablogis.

25 riigist kuueteistkümnes on aastatel 2011–2016 veterinaarsete antibiootikumide müük vähenenud 5% või enam, samas kuues riigis on samal perioodil müük enam kui 5% kasvanud.

Raport aitab riske hinnata

Lõpptulemuseks peab olema kindlate toimeainete reserveerimine humaanmeditsiinile.

15. oktoobril avaldatud Euroopa Ravimiameti raportis kirjeldatakse 2016. aasta andmeid võrrelduna eelneva viie aastaga. Andmed on kogutud ameti koordineerimisel koostöös Euroopa Liidu liikmesriikidega, osana projektist Antibiootikumide Veterinaarias Kasutamise Seire Euroopas (ESVAC).

Projekti käivitati 2010. aasta aprillis tulenevalt Euroopa Komisjoni soovist luua ühtne viis Euroopa Liidu liikmesriikides loomadel kasutatavate antibakteriaalsete ainete kasutusandmete kogumiseks.

Aruanne avaldatakse igal aastal ja antibiootikumide vastutustundlik kasutamine on kõige olulisem tegur mikroobide antibiootikumresistentsuse (AMR) tekke ohjamisel.

Järjest olulisem on pöörata suuremat tähelepanu antibiootikumide valikule ja põhjendatud kasutamisele nii inimeste kui ka loomade raviks. Eriti drastiliselt tuleb piirata selliste antibiootikumide kasutamist, mis on humaanmeditsiinis kriitiliselt tähtsad (kolmanda ja neljanda põlvkonna tsefalosporiinid, fluorokinoloonid ja teised kinoloonid ning polümüksiinid).

Need on ka veterinaarmeditsiinis kasutatavad antibiootikumid, mille kasutamine loomade raviks tõstab oluliselt riski inimeste tervisele.

Antibiootikumiresistentsus kasvutrendis

Mitu Euroopa riiki on väga konkreetselt asunud piirama kriitiliselt tähtsate antibiootikumide kasutamist loomadel. Polümüksiinide müük veterinaarseks otstarbeks on aastatel 2011–2016 vähenenud Euroopas peaaegu 40%, kolmanda ja neljanda põlvkonna tsefalosporiinide müük vähenes 15,4% ja kinoloonide müük 13,6%.

Ravimiresistentsuse seire tulemused näitavad, et loomade mikroobide ravimiresistentsus on tõusuteel ka Eestis. Antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava näeb ette humaanmeditsiinis oluliste antibiootikumide kasutamise vähendamist veterinaarmeditsiinis; lõpptulemuseks peab olema kindlate toimeainete reserveerimine humaanmeditsiinile.

Võrdluses teiste Euroopa riikidega on Eestis kolmanda ja neljanda põlvkonna tsefalosporiinide kasutamine müüdud kogust loomade arvu kohta arvestades jätkuvalt liiga suur.

ESVACi andmete alusel on Eestis Euroopa riikidest kõrgeim kolmanda ja neljanda põlvkonna tsefalosporiinide kasutus loomade arvu kohta nii aastal 2013, 2014, 2015 kui ka 2016.

Polümüksiinide müük veterinaarseks otstarbeks on Eestis aastatel 2011–2016 vähenenud 80%. Selle ravimirühma moodustab peamiselt kolistiin, mis on humaanmeditsiinis reservantibiootikum teatud multiresistentsete bakterite põhjustatud infektsioonide raviks.

Kolistiini kasutamine loomadel suurenes Eestis kuni 2013. aastani, aastatel 2014–2016 aga müük tunduvalt vähenes. Fluorokinoloonide müük vähenes Eestis aastatel 2011–2016 tervelt 40%. Sellegipoolest oli fluorokinoloonide müük Eestis 2016. aastal Euroopa mediaanist kõrgem.

STATISTIKA

• Arvestades müüdud antibiootikumide kogust loomade arvu kohta, oli Eesti 2016. aastal Euroopa 30 riigi hulgas 18. kohal.
• Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel müüdi Eestis 2016. aastal antibiootikume veterinaarseks otstarbeks 3% vähem kui aastal 2011, sealjuures kuni aastani 2014 müük suurenes ja aastatel 2014–2016 vähenes.
• Samas inimeste raviks kasutatavate antibiootikumide tarvitamises on Eesti Euroopa kolme madalaima kasutusega riigi seas (arvestatuna defineeritud päevadooside arvuna 1000 inimese kohta ööpäevas).