Teadlased ja rannarahvas kavandavad rannikuelu tulevikku
12. november 2018, 09:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maaülikooli teadlased koostöös Tallinna ülikooli ja Soome partneritega koostasid neli rannikualade ruumilise arengu kava, mille abil soovitakse senisest enam kaasata ka kohalikke kogukondi.
Koostöös kohalike kogukondade ja huvirühmadega sooviti välja töötada kavad, mis aitaks säilitada looduskeskkonda, siduda randa ja mereruumi, tagades sealjuures ka sotsiaal-kultuurilise ja majandusliku arengu.
Kokku loodi neli arengukava, millest kaks koostasid põhjanaabrid Soomes ning kaks Eesti töörühmad kodumaal, Läänemaal ja Lääne-Virumaal.
Kavade koostamise käigus viidi läbi välitööd, arutelud ning intervjuud huvirühmade ja ekspertidega. Selleks, et koguda ettepanekuid ja tagasisidet kohapõhiselt, kasutati internetipõhist kaardirakendust. Tulemused võetakse kokku 13. novembril Turus, Soomes toimuval seminaril.
Kohalike omavalitsuste pädevuses on tegevuste kavandamine maismaal. Kuigi riik on algatanud Eesti mereala planeeringu, nõuab ranniku säästlik kasutamine maa- ja veeala käsitlemist ühtse tervikuna. „Seetõttu kasutasime Läänemaa testala ruumilise arengu kavas esmakordselt lähenemist, kus ühe rannalõigu piires on nii maal kui merel üks ja sama tsoon,“ ütles projektis osalenud Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi peaspetsialist Pille Tomson.
Ta lisas, et kava koostamisel keskenduti merega seotud majanduse arendamisele, säilitades ranniku loodusväärtusi.
Säästliku arengu otsuseid ei ole aga võimalik teha ilma kohaliku kogukonnata. Tallinna Ülikooli maastiku ja kultuurikeskuse vanemteadur Tarmo Pikner usub, et rannaaladega seotud kogukonnad saavad aktiivsemalt panustada kohalike tavade lõimimisse merega seotud huvitegevusega ja turismiga ning osaleda rannamaastike hooldamises.
Lääne-Virumaal koostas kava töörühm, kuhu kuulusid Tarmo Pikner ja Anu Printsmann Tallinna Ülikoolist ning Maila Kuusik ja Janar Raet Eesti Maaülikoolist.
Läänemaal tegutsesid Anne Kull, Valdeko Palginõmm, Maaria Semm ja Pille Tomson Eesti Maaülikoolist.