Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/08/25/3299779t1h01b3.jpg)
/nginx/o/2018/11/08/11557163t1h16f0.jpg)
Läinud reedel saatis maaeluministeerium välja pressiteate selle kohta, et ministeerium saab 12. novembril 100aastaseks ning soovib sel puhul Eesti maaelule kinkida 100 head soovi. Ühtlasi avati ministeeriumi kodulehel veebivorm heade soovide kirjutamiseks ja lähetamiseks.
Maa Elu väike toimetus otsustas ka enda viis soovi kirja panna. Me soovime:
- Et Eesti riigi püsimajäämise ja turvalisuse tagamise järel kujuneks kolmandaks oluliseks riiklikuks küsimuseks hoolitsus Eesti riigi ühtlase arengu eest. Et kaoks ära ääremaa ning jääksid ainult linn ja maa, kus on kõigile tagatud võrdsed võimalused inimväärseks eluks. Et ka maal oleks võimalik mõistlikus kauguses tööl, koolis, lasteaias ja poes käia ning tänapäevaseid ravi-, sotsiaalhooldus-, side- ja postiteenuseid tarbida.
- Et riigi võimukandjateni jõuaks mõistmine: väikeste maakoolide ning maal tegutsevate apteekide ja perearstikabinettide sulgemine ei saa sõltuda ministeeriumis või omavalitsuses peetavast Exceli tabelist ja mõne ametniku suvast, vaid et see on üleriigilise tähtsusega küsimus. Kui raha selleks napib, siis pigem jäägu mõni tank ostmata, selle asemel et järjekordne maakool kinni panna või sundida maainimesi saja kilomeetri taha arsti juurde minema. Vastasel juhul ei pruugi meil saja aasta pärast enam olla neid, keda selle tankiga kaitsta.
- Et riik taastaks normaalse maksusüsteemi ning lõpetaks maksude ja aktsiisidega mängimise, mis on andnud valusa hoobi eeskätt just maaettevõtlusele. Riik peab kehtestama pikaajalise maksurahu, et Eesti taas ka välisinvestoritele atraktiivseks teha. Muuta seaduseks, et erakondade valimislubadused ei tohi tugineda uutele ja kõrgematele maksudele, vaid üksnes majanduskasvust tulenevale suuremale maksulaekumisele. Eesti ei suuda enam taluda iga nelja-aastase tsükli järel toimuvaid maksuvapustusi.
- Et riik paneks koos ettevõtlusorganisatsioonidega paika aastakümneteks mõeldud kava maaettevõtluse, sealhulgas metsanduse edendamiseks ja maal uute töökohtade loomiseks. Selle kava üheks osaks peab saama ettevõtluse vajaduste reaalne arvestamine haridusasutustes, kus valmistatakse ette maaspetsialiste. Kui see kava on reaalne ja kaetud riigipoolsete soodustustega, tulevad ka investorid selle taha.
- Et riigikogu ja valitsuse kõigile otsustele eelneks põhjalik mõjude (sealhulgas maaelule avaldatava mõju) analüüs.