Ilmatark: Valgusreostus – praegune kirstunael

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Margus Ansu

Kuula artiklit

Et käes on väga valgusvaene aeg, tasub rääkida valgusreostusest.

Ilmavaatleja töö ilmajaamas, eriti pilvede määramine, aga ka atmosfäärinähtuste vaatlemine oleneb tegelikult päris palju valgusoludest. Näiteks on kõige raskem pilvi vaadelda ja määrata siis, kui pole mingisuguseid valgusallikaid: pimedate ööde aeg, kuu loomine või väga väike kuufaas, kuu on horisondi taga, vaatluskoht on eemal asulatest, mistõttu pole ka valgusreostust – näiteks Vilsandil. Sellisel juhul on võimalik määrata vaid pilvede olemasolu – kas tähti on näha või mitte ja hoolikal vaatlusel ehk ka umbkaudne pilvisus.

Kujutlegem ilmajaama töötajat, kes peab määrama täielikus pimeduses üksnes meelte abiga pilved ja atmosfäärinähtused (udu, tuisu jms) – see on vististi võimatu (kuigi tuisku saab küll määrata silmad kinni – kui on tuul ja miskit jäist tuleb vastu nägu)! Seetõttu on huvitav, et siin avaldub valgusreostuse positiivne külg vähese loodusliku valguse tingimustes: vähemalt alumised pilved on valgustatud ööselgi piisavalt, et neid saaks vaadelda, määrata erimid vähemalt liigi (põhivormi) või alamliigi (vormi) tasemel ja fotografeerida. Teine võimalik hea külg võiks esile tulla näiteks inimeste puhul, kellele meeldib siiski, kui maal oleks ka valgusreostust – magamajäämiseks liiga pime, kui isegi kuu ei paista.

Mis on valgusreostus? Valgusreostusega on tegu siis, kui tehisvalgus satub sinna, kuhu sel pole ette nähtud sattuda. Näiteks tänavalaterna valgus võib segada inimeste magamist, sest selle valgus, mis on tegelikult ette nähtud vaid teed valgustama, satub ka mujale, näiteks inimeste magamistuppa ehk soovimatusse kohta. Tehisvalgus viitab aga sellele, et valgusreostus on kaasnähtuseks eeskätt tänapäevases (tööstus)tsivilisatsioonis, kus on võimalik piisavalt energiat kasutada ja suunata seda valgustitesse. Täpsemalt peetakse valgusreostuse allikaks valesti suunatud tänavavalgustust, aga ka hoonete ja monumentide valgustust ja valgustatud välireklaame, sh viimaste mõju üha kasvab. Kõige rohkem on valgusreostust tiheasustusaladel, eriti hiidlinnades ja nende kogumites.

Valgusreostus tekitab keskkonnaprobleeme, kahjustab ökosüsteeme, sest ajab sassi päeva ja öö rütmi (muudab valguse ja pimeduse loomulikku rütmi), segab astronoomiliste vaatluste tegemist, sest tähistaevas muutub heledamaks, tähed ega planeedid ei eristu siis enam kuigi hästi; mõjub negatiivselt inimeste tervisele, sest mõjutab psühholoogiat, hormonaalset tasakaalu, käitumist ja nõrgendab immuunsüsteemi ehk kunstlik päeva ja öö tsükli muutmine võib lõpuks põhjustada tõsiseid psühholoogilisi ja füsioloogilisi tagajärgi, ja isegi soodustada vähiteket.

Kuigi valgusreostuse vähendamiseks on hakatud aina enam kasutama energiasäästlikke LED valgusteid, on tegu siiski vastuolulise teemaga: nende energiasäästlikkus võib innustada hoopis suuremat arvu valgusteid kasutama, samuti on tegu intensiivsema valgusega ja LEDide valgus on sinakam kui naatriumlampide oma ehk lainepikkus on lühem – see tähendab, et valgusreostus hoopiski suureneb, sest Maa atmosfääris hajub väiksema lainepikkusega ehk sinakam valgus rohkem kui punakamad toonid (molekulaarse hajumise intensiivsus oleneb  lainepikkusest – põhjus, miks taevas on päevasel ajal sinine), lisaks sellele mõjutab sinakam valgus kollakamast rohkem inimese füsioloogiat, pärssides näiteks melatoniini tootmist, mis raskendab omakorda uinumist.

Aga nagu alguses öeldud, kergendab valgusreostus üsna madalate, aga veidi ka keskmiste pilvede vaatlemist ja määramist, kuid ülemised pilved jäävad enamasti ikka pimeduse varju. Tehisvalguse abistav mõju oleneb õhumassi sumestatusest (uduvine ja põuavine halvendavad vaatlustingimusi, sest valgus hajub õhus olevatelt tolmu- või niiskusosakestelt rohkem) ja valgusallikate suunast.  Kui valgusreostus on oluliselt tugevam pooles kuni kolmveerandis taevas, siis see pigem soodustab vaatlustingimusi, aga kui see on ühtlane igal pool vaatleja ümber, siis on tegu halvendava asjaoluga.

Nädal algas madalrõhulohu liikumisega Läänemerelt itta, selle järel tugevnes kõrgrõhuhari ja ilma hakkas määrama Venemaa antitsüklon. See hoiab ilma pilves, sombuse ja uduse. Sooja on kuni 10 kraadi ja öökülmaohtu pole. Nädala lõpuks võib siiski madalrõhkkond või selle lohk tuua vihmasaju, kuid soojus püsib ja niipea talvemärke näha pole.

Tagasi üles