Chaga ühendab vanavanemate tarkuse teadlaste tööga

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Siim Kabritsa kinnitusel hinnatakse maailmas üha enam puhta bioressursiga Soomes, Rootsis ja Eestis toodetud toidulisandeid.

FOTO: Toomas Šalda

Kuula artiklit

„Kõige õigem on muidugi ise metsas käia, süüa ja varuda marju, võrseid ja muid metsasaadusi, aga väga paljud meist ei tee seda nagunii. Pole kas aega, teadmisi või lihtsalt viitsimist. Samal ajal tahab iga mõistlik inimene oma tervise eest hoolt kanda. Meie tooted annavad selleks võimaluse,” kinnitab Viljandimaal Tuhalaanes põhjamaa karmis kliimas kasvanud väekatest taimedest looduslikke toidulisandeid tootva osaühingu Chaga juhatuse liige Siim Kabrits.

Ettevõtte tuntuim ja Kabritsa hinnangul perspektiivikaim toode on tänase seisuga inimeste immuunsussüsteemi toetav eliksiir Elemental, mille peamine koostisosa ongi chaga ehk must pässik, rahvakeeli kasekäsn, mille tervistavatest omadustest oleme mitut puhku kirjutanud meiegi.

Veel on valikus chaga pulber, kuusevõrsed, männikasvud, külmkuivatatud marjad ja eelnevate segamisel saadud elujõudu lisavad pulbrid, mida saab tellida firma kodulehelt või osta ökopoest, näiteks Biomarketist. Lähiaastatel peaks turule jõudma musta pässiku jt lisanditega kummikommid.

Idee tulenes vajadusest

„Olin aastaid eksportinud Eesti, Soome ja Rootsi metsamarju mujale Euroopasse, Aasiasse ja USAsse. Aasia loodusfarmaatsia ettevõtetel tekkis aga huvi ka chaga ehk musta pässiku vastu, mida meie esivanemad on aastatuhandeid kasutanud.

Minu enda perelgi on kogemus olemas. Vähki haigestunud vanaemale ei lubatud enam kuigi palju elupäevi, loota polnud justkui enam midagi, aga ema hakkas talle andma musta pässiku eliksiiri. Kahe kuu pärast kirjutati vanaema haiglast välja ja tema eluküünal kustus alles kaksteist aastat hiljem. Kas see oli pässikust või millestki muust, aga 12 lisa-aastat oli meie perele väga suur kink. Ema jätkas soovijatele eliksiiri valmistamist,” meenutab Kabrits. Tema vanaema lugu on ära mainitud dr Vello Padriku raamatus „Eesti vähiravi ajalugu”.

2014. aastal diagnoositi Kabritsa sõbral 4. astme maovähk. „Just tema esmane positiivne tagasiside ja aktiivsus valdkonnaga tegelemisel tõid mindki selle juurde. Tema kuldsed sõnad olid: ära mõtle vaid endale. Kui kellelgi on seda vaja, tuleb pingutada ja tootma hakata. 2016. aasta juunis lahkus ta meie hulgast, aga sellise diagnoosiga on iga lisandunud kuu väga suure väärtusega ja tema initsiatiivi ettevõttega alustada meenutan alati soojuse ja tänuga.”

Nüüdseks neli aastat on osaühing Chaga teinud koostööd vastava ala spetsialistide ja laboritega ning kirjutanud projekte, et leida toetust tootearenduse uuringutele. Toidulisandite alla klassifitseeruva Elementali eliksiiri väljatöötamisel oli partneriks Tartus tegutsev teadusasutus OÜ BioCC.

Kabrits möönab, et musta pässiku kasutamiseks on mitu võimalust ja retsepti, aga kuna eliksiiri kasutatakse sageli medikamentide ehk arstide soovitatud rohtudega samal ajal, on hea, kui tohtrid teavad kasutatava eliksiiri täpset koostist ja toimet.

„Oma valdkonna tippude teenuseid tuleb kasutada. Ise ei suuda väikeettevõte kõike teha. Meie töötajad on pühendunud tootmisele ja turundamisele. Suuresti käsitööna valmistame Viljandimaal Tuhalaanes Passi talus seitset toodet ja mitu uudist on peagi turule jõudmas. Meie toodete peamised komponendid on korjatud mahesertifitseeritud Eesti metsadest või vajadusel põhjamaade puhtast loodusest. Kui on tarvis mett, kasutame mahemett, kui piiritust, siis mahepiiritust.

Tuleb teada, kust ja millal taimi tasub korjata, koostisained võivad piirkonniti ja valmidusastme järgi erineda. On kindlaks tehtud, et näiteks Eestis kasvanud metsamustikatel on teatud antioksüdandid kontsentreeritumad, neid on tänu päikese jaotumise põhjamaisele iseloomule siin koguni 30 protsenti rohkem kui Leedus või Poolas kasvanud metsamustikatel.”

Tasa ja targu

Ettevõtet on Kabrits arendanud kiirustamata ja vältides kulude kuhjumist. „Me kõik oleme kuulnud, kuidas on rajatud tehaseid ja asi suurelt ette võetud, aga siis lühisesse joostud. Mingil põhjusel on sein ette tulnud. Tootmine on ehk käimagi saadud, aga asi ei tasu end ära. Meie püüame liikuda pigem vaikselt, aga väga läbimõeldult. Meil on seitse töötajat, neist osa osalise tööajaga. Järgmisel aastal planeerime suuremat hüpet ja kasvatame müügimeeskonda. Tegime hiljuti enda kohta suurema investeeringu, ostsime Tõrvasse tehasehoone, aga see on veel sisustamata. Igal juhul on tegu väiketootmisega.”

2014. aastaga võrreldes on tootmine mõistagi kosunud. „Praegu toodame ikka tuhandetes pudelites, aga eesmärk on jõuda sadade tuhandete pudeliteni aastas,” ei tee Kabrits saladust. Rõõmu tunneb ta selle üle, et firmajuhid nii meil kui mujal on mõistnud, et töötajate tervisesse tasub panustada, nii et jõulupakkidesse chaga eliksiiri lisamist võib pidada investeeringuks.

Rahulikult edenemise põhimõtet toetab ka asjaolu, et must pässik on küll taastuv, aga siiski piiratud ressurss. „Meil on oma kindlad korjajad, kes teavad, kust korjata. Pässikut kasvab vaikselt juurde, aga ressurssi tuleb mõistlikult kasutada. Alla viieaastast pässikut me ei kasuta,” selgitab Kabrits.

Firma põhieesmärk on eliksiirile stabiilse klientuuri ja turu leidmine, et müük võimaldaks praegusest enam panustada teadusse ja innovatsiooni. „Teised tooted on rohkem toeks, et näiteks messil käies oleks ikka, mida tutvustada.“

Uus ja esimese hooga harjumatu võib tunduda plaan hakata valmistama chaga ja külmkuivatatud marjade lisandiga kummikomme. Eesti-Läti koostööprogrammi toel on välja töötatud lastelegi sobivad maitsed ja koostisosad.

„Kuna tegu on nišitootega, peab olema taga suurem turg. Nüüd peame leidma partneri, kes oleks tootmisest huvitatud. Hind ei tohi väga kalliks minna. See oleks võimalus pakkuda lastele kasulikke aineid põnevas vormis. Viie aasta pärast tahaks ikka turul olla.”

Rohkem ja kaugemale

Oma kaubaga Eesti vastavatesse kauplustesse jõuda ei ole looduslike toidulisandite tootjal kuigi keeruline. Sootuks raskem on see piiri taga. „Euroopas oleme jõudnud Saksamaale, Prantsusmaale, Norrasse ja Rootsi, Aasias Lõuna-Koreasse, Singapuri, Hiinasse. Kaupa oleme saatnud Kanadasse ja eks kodulehe kaudu on tellimusi tulnud igasugu eksootilistestki paikadest.

Välismaiseid koostööpartnereid leiame peamiselt messidel. Oleme osalenud seitsmel messil ja osavõtt hakkas vilja kandma alles kolmandal aastal. Varem saime küll kontakte ja julgustavaid õlalepatsutusi, aga tõsisemat tagasisidet ja tellimusi hakkas tulema ikkagi alles kolmandal aastal. Järjepidev pildis olemine tekitab usaldust. Aga messidel osaleda on kulukas.

Eestis on probleem, et paljud ettevõtted püüavad välisturgudele siseneda üksinda, aga targem ja odavam oleks seljad kokku panna. IT-sektoris on mõistetud, et reklaamida ei tasu mitte niipalju enda firmat, kui siinset ettevõtluskeskkonda. Samamoodi saaks maailmale tutvustada meie puhast loodust ja tootmiskeskkonda, mis paljude suurriikidega võrreldes on ikka väga heas seisu,” on Kabrits veendunud. Kabrits on liikumise Organic Estonia üks eestvedajaid.

Eestist kaugemale soovitab ta mõelda teistelgi. „Kui toode on suunatud ühele protsendile inimestest, siis Eestis oleks see arv 13 000, aga kui ühiste jõupingutuste abil jõuda Aasia turule, kasvab arv mitme suurusjärgu võrra. Sealsed tarbijad on sama toote eest nõus maksma palju rohkem – kui Elementali eliksiir maksab meie poodides umbes 35 eurot, siis analoogse toote eest käib jaapanlane või korealane silma pilgutamata välja kolm korda suurema summa.”

 Chaga vastu tuntakse praegu kõige rohkem huvi Lõuna-Koreas, kus selle kohta ilmub pidevalt uusi teadusuuringuid. Chaga’s on ligi 200 bioaktiivset ühendit, järelikult tasub uurida. Suur teadushuvi on ka Jaapanis ja Hiinas, Euroopa tuleb tasapisi järele.

 „Meie kasuks räägib muu maailmaga võrreldes väga puhas looduskeskkond. Meie tooraine on kasvanud puhtas õhus ja saanud elujõudu puhtast veest. Järjest vähem ostetakse Hiinast pärit toidulisandeid, seast sealsest põhjaveest 60 protsenti on rikutud, sarnane on olukord Indias. Järjest enam tõusevad oma puhta bioressursiga hinda Euroopa riigid, eriti Soome, Rootsi ja ka Eesti,” näeb Kabrits tulevikku optimistlikult.

Tagasi üles