Kunst on tühjad seinad kunstiga katta (1)
8. november 2018, 08:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui kunstnik Liina Talts Järvamaal värve segab ja sobivaid pintsleid valib, on lootust, et mõni ilmetu sein saab taas kunsti täis. Alajaamad on tema erilised lemmikud.
„Aravetel üks kortermaja, Paides garaažide otsasein, kaks alajaama,” loetleb Liina Talts seniseid Järvamaal tehtud seinamaalinguid. „Nüüd on Paides käsil järgmine alajaam. Ma isegi ei tea, miks sellised tühjad telliskiviseinad just mulle on juhtunud.”
Tujud ja tunded määravad
Paide raekoja taga olev alajaam saab endale peale vaate Rüütli tänavalt tulevasele Paide riigigümnaasiumile (Posti tn vana koolimaja). Vaade pärineb ühelt ajalooliselt fotolt, mida kunstnik seina mõõtmeid arvestades maalinguks sobivaks kohandas. Seal on näha vanu tänavaid, vanu hooneid nende servas, koolimaja ja selle üle vallimäel kõrguvat vallitorni.
„Mul oli joonistatud kavand, digitaliseerisin selle ja näitasin projektoriga seinale,” kirjeldab Liina Talts maalimisele eelnevat tegevust. „Nii sain piirjooned kätte ja eraldi seinale mõõtmine jäi ära. Edasi polnud muud kui hakata järjest värvima, saada paika valgus ja varjud. Esimesena joonistan maha kontuurid, mida hakkasin siis värvidega täitma.”
See, kui palju värve ja värvitoone ühe seinamaalingu juures kasutust leiab, selgub töö käigus. Mõnigi kord teeb Liina Talts oma taiese töö käigus ümber. Oleneb tujust ja tunnetest. Kasutust leiavad kivipindadele mõeldud fassaadivärvid.
Üks alajaamamaaling, kui seda saaks teha kaheksatunnise palgatööna esmaspäevast reedeni, võtaks Liina Taltsil aega kolme nädala jagu. Tegelikkuses maalib kunstnik Paides nii, nagu muude tegevuste kõrvalt jõuab, seega on protsess palju pikem kui paar nädalat. Palju-palju pikem. Tööd tehakse valdavalt ilusate ilmadega, paari tunni kaupa päevas.
Oktoobri keskpaigaks oli Liina Taltsi järjekordne seinamaaling edenenud: pinnad olid värviga täidetud, kuid detailidega tuli veel vaeva näha.
Seinamaalingute tegemine arendab kunstnikku. „Nii suuri maale polnud ma varem teinud. Nüüd tean, et saan suurte piltide tegemisega hakkama. Protsesse kui selline mulle väga meeldib. Tulen argirutiinist välja, nokitsen omaette pilti teha – see on mõneti lausa meditatiivne tegevus.”
Ei lõhkumist ega sodimist
Kunstniku senised teosed on Paides hästi vastu pidanud. Ei ole neid rikkunud ilmastikuolud ega kellegi kuri käsi. Seda on Liina Talts märganud poeskäikudel ja autoga möödasõitmisel. „Muidugi on need pildid mulle armsad. Nägin nende valmistamiseks ju omajagu vaeva,” arutleb ta.
„Ju inimestele meeldib, et nad neid üle pole sodinud.”
Seinamaalingute aktsiooni algataja, endine Järva maavanem Alo Aasma loodab, et Liina Taltsi järjekordne seinamaal valmib oktoobris. Kunstnik ei välista, et maali valmimine võib lükkuda edasi.
Alo Aasma lisab, et kui kõik klapib, saab selle aastanumbri sees uhkemaks veel üks hoone – Paide päästekomando kõrge torn. Kas plaan teostub, see sõltub Aasma ütlust mööda läbirääkimistest kunstniku ja projekti sponsorite vahel.
Viimane suurem majamaaling valmis kevadel Paides Tööstuse 16 korterelamu otsaseinale. Spreiprinditud teos ületas tegemise ajal mõõtmetelt kõiki seniseid samas tehnikas tehtud pilte.
Tööstuse tänava kortermaja seinal ilutsev kunstnik Kristjan Juusu kavandatud 140ruutmeetrine maaling kujutab kitsarööpmelist raudteed, tuletades meelde, et ka Paide on olnud raudteelinn.
See oli Alo Aasma algatatud EV100 seinamaalingute aktsioonis toona 13. teos. Liina Taltsi käe all valmiv joonistus raekoja taga asuva alajaama seinale on järjekorras neljateistkümnes.
Seinamaalingute projekti pidas kunstnik Liina Talts igati vahvaks. „Kaasatud on eri kunstnikke, näha saab igaühe käekirja. Eks maalides peegeldub ka tegija iseloom. Mina võiksin oma piltide järgi olla rõõmsameelne ja energiline, värviline, kuid muutliku tujuga.”
Liina Taltsi meelest võiks igavad ja tühjad seinad kunstiga kaunistada. Eriti siis, kui hoone ega selle seinad pole arhitektuuriliselt või ajalooliselt erilised. „Kunsti võiks linnapildis olla parajas koguses,” arvab ta. „Liiga vähe pole hea. Ka üleliia mitte.”
Liina Taltsi loomingut saab Järvamaal näha ka siseruumides. Põigake Roosna-Allika põhikooli või võtke ette käik Paide muusikakooli viiuliklassi ja teile saab kohe selgeks, kelle pintslitõmbed on maalingute taga. Seinamaalingud on jäänud silma paljudele, sealt on tulnud mitmeidki tööpakkumisi.
Ka viiuliklassi pildi tekkelugu on seinamaalingutega seotud: ühe muusikakoolis käiva lapse vanem nägi tema töid linnapildis. Kui läks viiuliklassi ülesvuntsimiseks, oli tööpakkumise saanud Liina Talts oma pintslite-värvidega platsis.