Aianduse tulevik: ostan taimed mobiilis ja droon toob koju

Hansaplanti juhatuse liige Indrek Naudi usub, et aianduse tulevik on veebipoed. Juba praegu saab taimi veebi vahendusel osta, aga edaspidi peavad poed pakkuma lihtsat võimalust kõik tooted paketina leida. Foto: Riina Martinson

Aiandusliidu visioonikonverentsil maalitud tulevikupildis tehakse enamik aiandusoste nutiseadme vahendusel ja tellitud kaup tuuakse kliendile mugavalt koju kätte, näiteks drooniga.

Kui droonid veel lilli laiali ei vea, siis veebis taimede ja aiandustarvikute ost on tänapäeval juba reaalsus ja levib iga aastaga järjest enam – kaupa käega katsumata ostetakse praegu nii jõulutähti kui ka suuri viljapuuistikuid. Et aianduse mobiili kolimine on paratamatu, tõdesid kõik Maa Eluga vestelnud spetsialistid, nii noored kui ka pika praktikaga mehed.

Mida inimesed edaspidi aianduskeskustelt ootavad, kõneles nädala eest Pärnus toimunud konverentsil Hansaplanti juhatuse liige Indrek Naudi. Tema sõnutsi mõjutab aianduskaupade müüjaid tulevikus asjaolu, et järjest vähem inimesi elab maal ja aiad muutuvad üha väiksemaks või kolivad üldse rõdule.

„Elukeskkond muutub, lilled ja taimed saavad täiesti uue tähenduse. Tulevikus peame pakkuma rohkem taimi, millega linnainimene endale rõdule rohelise keskkonna rajada saaks,” selgitab Naudi.

Klienditeenindaja asemel arvuti

Teine suur mõjutaja on nutimaailm. Kui üldiselt kiputakse arvama, et mobiiliostud on noorte pärusmaa, siis uuringud näitavad, et seda ostukanalit kasutavad kõik generatsioonid ja 55pluss vanuses inimestest ostleb veebi vahendusel 38 protsenti. Kõige rohkem kasutab seda kanalit nn y-generatsioon ehk 22–36aastased.

Mobiili kolimine pole aga sugugi halb, sest see annab võimaluse taimi müües paremini teadmisi jagada. „Arvan, et selles vallas on suured liikumised tulemas,” ütleb Naudi.

Pole saladus, et praegu on kõigil aianduskeskustel suur probleem tööjõuga, seda lihtsalt napib. Naudi usub, et just siin võib appi tulla tehnoloogia, ja kirjeldab tulevast aianduskeskust kohana, kus ostja saab sisenedes nutiseadme, mis juhatab vajaliku taimeni, annab selle kasvatamiseks palju põhjalikuma seletuse, kui klienditeenindaja müügisaalis kiirustades suudaks.

Kui praegu tuleb inimene poodi, peab ta kõige vajaliku leidmiseks poe mitu korda risti-põiki läbi käima, aga nutiseade juhatab kiiresti otsituni. Või veel parem – inimene sisestab poodi astudes andmed oma aia suuruse ja soovide kohta nutiseadmesse ning istub kohvikusse. Kuni klient mugavalt kohvi joob, arvutatakse talle poes vajaminevad kogused välja ja pakendatakse ära.

„Väga selgelt on näha, et me ei ole praegu populaarsed noorte seas. Põhjuseid, miks noored aianduspoodi tulevad, jääb järjest vähemaks,” nendib Naudi. „Meie ülesanne on mõelda, kuidas noored meie juurde tuua. Ehk on Instagram koht, mille vahendusel noortele teada anda, et meie juures on olemas asjad, mida nad vajavad.”

Noortest klientidest kaupmehed mööda vaadata ei tohi, sest nemad on valmis kulutama raha. Samas pole nõus kulutama aega. „Kui noored tulevad poodi ega saa kiiresti, mida soovivad, lähevad veebipoodi ja saavad sealt kõik vajaliku,” märgib Naudi.

Kõik roheline ja looduslähedane on noorte seas väga hinnatud ning selle eest, mis on kasvatud jätkusuutlikult ja mahedalt, ollakse valmis rohkem maksma. Tervislik elustiil on see, millele on inimesed nõus kulutama.

Kolmas suund, millega aianduskeskused peavad arvestama: neilt ei oodata eraldi tooteid, vaid valmislahendusi ehk kõik seotud tooted peavad olema ühest kohast lihtsalt leitavad ja ühe klõpsuga tellitavad. Tuleviku aianduskeskus on mitte kaupa täis ladu, vaid mõnus vaba aja veetmise koht. „Sinna suunas on aianduskeskused juba liikumas,” kinnitab Naudi.

Veel usub Naudi, et tuleviku kliendid tahavad taimi, mis tulevad otse tootjalt. „Kui praegu oleks võimalik, siis kliendid läheksid otse aiandisse taimi tooma,” lausub ta. „Seepärast võiksid aianduskeskused olla tihedas kontaktis kohaliku kasvatajaga ja müüa väga värsket kaupa.”

Progressi vastu ei saa

Aastakümneid aiandusega seotud Polli aiandusuuringute keskuse vanemteadur Toivo Univer tõdeb, et progressi vastu ei saa. „Kui mina käisin koolis, siis õpetati, et kui paned käe mulda, tunnetad kohe ära, kas on aeg seeme mulda panna. Aga kui kõik käib interneti vahendusel, siis tuleb soetada andur, mis mõõdaks mulla temperatuuri,” räägib ta ja lisab kohe, et mobiilist on looduse tundmaõppimisel siiski paju kasu: lähed metsa, vaatad – sammal ja otsid mobiilist välja, mis selle nimi on. Teadmisi saab juurde.

Grüne Fee juhatuse liige Raivo Külasepp tõdeb, et interneti võimalusi peab kasutama, aga ainult seda teed minna ei saa, sest osa kliente soovib vahetut suhtlemist ja see peab jääma. „Tuleb lähtuda sellest, mida klient soovib.”

Nurmiko juhatuse liige Jaak Ungerson usub, et aianduskeskused peavad muutuma ja neist saavad meelelahutuskohad. „Nagu praegu käib osa inimesi suurtes kaubanduskeskustes, käiakse tulevikus meelt lahutamas aianduskeskuses, kus on restoranid ja muud sarnased kohad,” räägib ta ja kinnitab kohe, et taimemüük ei kao siiski kuhugi.

Vastupidi – taimemüük kasvab senisega võrreldes veelgi. „Sellele ma vaidlen vastu, et inimesed ei viitsi taimede eest hoolitseda. Inimestel on kodukontorid, kodu on väga tähtis, see hoitakse korras ja ilusana. Võib tulla majanduskriis, aga oma aeda keegi unarusse ei jäta. Selle jaoks leitakse alati raha. Tõsi, taimed ostetakse internetist,” räägib Eesti üks suurimaid lillekasvatajaid Ungerson.

Et inimene läheb järjest mugavamaks ja kõik ostetakse internetist, seda näeb Ungerson igapäevatöös. Praegu käib näiteks nende kasvatatud jõulutähtede müük. „Inimene ühel päeval tellib internetist ja järgmisel päeval on kaup ukse taga,” ütleb mees. „Tulevik läheb kõik internetti.”

Ungerson usub sedagi, et kasvav aiahuviliste põlvkond tahab järjest enam kodumaist.

OÜ Rohenurk haljastaja Terje Prisk tõdeb, et klient muutub tõepoolest järjest mugavamaks ega viitsi enam poodi minna ja ootab haljastajalt täislahendust. Iga aastaga tuleb juurde kliente, kes ostavad maja, kutsuvad haljastaja kohale, annavad talle mõne märksõna, tahavad kiiret lahendust ja hiljem ka krundi hooldust.

Seega, nagu ennegi öeldud: klient on nõus maksma, aga mitte aega kulutama.