Endisest ühiselamust saab vanatehnika muuseum

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

1955. aastal valminud kutsekooli esimene ühiselamu, kuhu tuleb Järva-Jaani vanatehnikamuuseumide keskus.

FOTO: Kuido Saarpuu

Kuula artiklit

Järva-Jaanis käib hoogne ehitus. Viilhall on valmis, nüüd ehitatakse vanatehnika muuseumide keskuse hoonet, et aasta pärast oleks vanatehnika muuseum juba avatud.

2016. aastal jagas Euroopa regionaalarengu fond toetusi piirkondade konkurentsivõime tugevdamiseks. 0,9 miljoni euro suuruse toetuse sai Järva-Jaani tuletõrje seltsi projekt „Järva-Jaani vanatehnika muuseumide keskus”.

Aasta aega avamiseni

Koos omaosalusega läheb projekt maksma 1,2 miljonit eurot. Esimesena valmis atraktiivne restaureerimisboks koos unikaalse vanatehnika halliga, kus külastajate silme all hakatakse vanatehnikat restaureerima.

Teise järguna uuendatakse ehitatava viilhalli kõrval seisev hoone. See on 1955. aastal valminud kutsekooli esimene ühiselamu, kuhu tuleb Järva-Jaani vanatehnikamuuseumide keskus.

Ehitamiseks läks augustis, peatöövõtja on Paide MEK, kuluma peaks ligi pool aastat. Kogu projekti lõpptähtaeg on 2019. aasta oktoober. Järva-Jaani vanatehnika muuseumide keskuse avamine jääb tõenäoliselt novembrisse.

Järva-Jaani vanatehnika varjupaiga peremees Tuve Kärner nendib, et uut hoonet ehitada oleks olnud lihtsam kui vanaga jännata.

Seepärast võibki muuseumipapa ehitajat kiitma jääda. Vanatehnika muuseumide keskuse hoone ehitamine on Tuve Kärneri sõnul edenenud väga hästi. „Hanke võitnud Paide MEKile jagan vaid kiidusõnu. Loodan, et kõik jätkub samamoodi. Mehed on hingega asja kallal ja näitavad igal sammul head tahet välja.”

Mis tulevasse muuseumikeskusesse tuleb?

Esmalt hoonest. Endine ühiselamu on kahekordne hoone, 12 x 50 meetrit. „Kui Laia tänava poolt minna peauksest sisse, siis vasakut kätt, läbi kahe korruse, kogume kokku kaks Järva-Jaani tuletõrjemuuseumi,” selgitab Tuve Kärner.

„Sinna tuleb seitse autot, redelid jms üleval ja muu varustus näitamiseks pealekauba. Kui tuleb grupp huvilisi sisse ja järsku kõlab sireen, siis saab teiselt korruselt mööda toru esimesele laskuda, all tuletõrjeriided selga panna, pritsuautosse hüpata ja seiklusrajale suunduda. Raja lõpus saavad osalised oma käega kustutamist proovida.”

Sellega on pool hoonest leidnud kasutusotstarbe.

Trobikond tarvilikke ruume

„Peauksest paremale jääb kontoriosa, kus moodustatakse külastajatele muuseumipakett,” jätkab Kärner. „Esmalt tuleb giid üksinda. Viime ta Järva-Jaani muuseumide tuppa, näitame kaardil ära kõik siinsed kümme muuseumi. Igast muuseumist on toas killuke, mitte palju, aga piisavalt, et reisikorraldaja saaks ülevaate.”

„Teisel pool, alumise korruse paremas tiivas on tegevusruum. Kui õues vihma sajab ja varjupaigas on porine, siis tegevustoas saab teha mida iganes, joonistada-meisterdada või korraldada kasvõi nõukaaegset nostalgiaõhtut,” kirjeldab Tuve Kärner. „Sinna jääb ka köögiplokk.”

Hoone parema tiiva teisele korrusele jääb nõupidamisruum, paar töökabinetti ja vormiriietuse näituseruum. Ei puudu ka raamatukogu ja pisike lugemissaal. Olemas on tehnika hoiustamiseks mõeldud ruum.

Tulevase muuseumide hoone all on ka kelder. Sinna tuleb tsiviilkaitse püsinäitus, metalli- ja puutöö tegemise ruum ja koht, kus saab näitusi ette valmistada.

Olgu öeldud, et viilhalli maksumus (umbes 150 000 eurot) moodustab vaid kuuendiku muuseumide keskusehoone ehitamisest.

Tuve Kärner on Järva Teatajale selgitanud, et Järva-Jaani üheksast muuseumist kuus on tuletõrjeseltsi haldusalas ja kõigi nendega saab tulevases keskuses tutvuda. „Vanasse tuletõrjemuuseumi jääb fondihoidla, kus on vanad asjad või need, mida on topelt. Teine tuletõrjemuuseum on praegu kinomuuseumiga ühes majas. Sealt kolitakse see välja ja kinomuuseum läheb poole suuremaks.”

Kogu kompleks peaks valmima 2019. aasta hilissügiseks. Seni saavad vanatehnikahuvilised külastada praegust varjupaika, kus on ligi 500 masinat. Kärner sõnab, et kuigi ta on nii mõneltki hurjutada saanud, et kallist vanatehnikat lageda taeva all hoiab, siis neid miljoneid, et kõik sõidukid ilma eest varjule panna, ei jõua kokku lugedagi. „Selle projekti käigus saame katuse alla 35 unikaalseimat masinat,” täpsustab ta.

Tagasi üles