Alexela hakkab müüma ainult eestimaist biometaani Tootja: kogu eksporditud maagaasi saaks asendada kodumaise taastuvkütusega

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Osaühingu Biometaan ehitas Põhja-Sakala valda Koksvere külla biometaanitehase, mis on Eestis esimene omataoline.

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Kuula artiklit

Alates uuest aastast hakkab Alexela kõigis oma maagaasi tanklates müüma täies mahus vaid biometaani, mida toodetakse Viljandimaal Siimani farmis. Tootja hinnangul oleks Eesti potentsiaali arvestades võimalik kogu eksporditud maagaas asendada kodumaise taastuvkütusega.

„Alates 1. jaanuarist hakkame kõigis oma CNG-tanklates müüma vaid biometaani, mis on nii Alexela kui Eesti kütuseturu jaoks kahtlemata märgilise tähtsusega. Samas, kui suuremat pilti vaadata, siis on meil siin Eestis kindlasti kõvasti arenguruumi nii gaasiliste kütuste taristu arendamises kui ka tarnekindluse tagamises,“ selgitas Alexela energiavaldkonna ettevõtete juht Maria Helbling.

Biometaani Siimani farmi lähedal tootva Biometaan OÜ juhatuse liige Ahto Oja sõnul on Eesti biometaani tootmise potentsiaal on 380-450 mln Nm3 aastas, ehk tooraine ja olemasolevate tehnoloogiatega on võimalik asendada kogu Eestis tarbitav eksporditud maagaas kodumaise taastuvkütusega ehk biometaaniga.

„See aspekt on oluline Eesti energeetilist sõltumatuse seisukohalt, kuid vähem tähtis pole ka asjaolu, et biometaani tootmisel on võimalik ära kasutada ressurssi, mis muidu reostaks kasvuhoone gaasina keskkonda,“ selgitas.

Siimani farmis toodetava biometaan tooraineks on oma farmi lüpsilehmade läga, tahesõnnik ja silo. Biogaasi toodetakse kahes ligi 5000 m3 hapnikuvabas kääritis. Biometaanijaama projekti maksumus oli üle 6,3 miljoni euro, millest sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (SA KIK) finantseering moodustab ca 2,6 ja erainvesteering ca 3,7 miljonit eurot.

„Toetuse suured mahud antud valdkonnas näitavad, kui oluline prioriteet on biometaani tootmise arendamine Euroopa Liidu ja peaks seda olema ka meie kõigi vaates,“ lisas Oja.

Alexela on gaasivaldkonna innovaatorina lisaks LPG ja CNG tanklaketi rajamisele arendamas ka LNG turgu. „2017 avasime Baltikumi esimese ja seni ainsa LCNG tankla Võrus ja 2019. aasta alguses avame oma Jüri tanklas LNG tankimise rasketranspordile, mis on esimene omataoline Baltikumis. Arendame ka kahte LNG terminali Paldiskis ja Soomes Haminas,“ rääkis Helbling.

LNG terminali, kui rahvusvahelise tähtsusega energiataristu rajamisega Paldiskisse kujuneb Eestist Balticconnectori kõrvale oluline partner kogu regiooni maagaasivarustuse tarnekindluse tagamisel. Samuti hakkab see olema alternatiivseks tarneallikaks Soome, Eesti ja Läti ühisele gaasiturule 2020-st aastast ning ühtlasi loob eelduse vaba konkurentsi tekkele ning Balticconnectori käivitumisele.“

Biometaan on taastuvatest allikatest pärit kütus, kus üle 95% on metaani ning mis oma omadustelt on võrdne maagaasiga, seega saab biometaani segada maagaasiga ja kasutada maagaasi asemel samades tarbimiskohtades.

Gaasikütusel sõitmine on rahakoti- ja loodussõbralik. CNG-d/biometaani ja bensiini tarbival Audi A3-l kulub 100 km läbimiseks 3 eurot, kui samaväärne auto bensiiniga kulutab täna 7 eurot/100km.

Tagasi üles