Foorumil arutletakse kriisides räsida saanud lihasektori tuleviku üle

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

2018. aasta kolme kvartali jooksul sündis 469 200 põrsast, mida on 100 põrsa võrra vähem kui möödunud aasta samal perioodil.

FOTO: Arvet Mägi

Kuula artiklit

Täna, 6. novembril toimub Rakveress Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja traditsiooniline Lihafoorum, mis toob kokku sadakond loomakasvatajat, lihatöösturit ja -kauplejat. Kahepäevase foorumi teine päev on pühendatud sealihasektorile, mis on viimastel aastatel erinevates kriisides tublisti räsida saanud.

«Osaleme kõik toidutootmise väärtusahelas, kus iga inimese töö on suure tähendusega ja austust väärt. Lihatootjate tähtsaimaks missiooniks on katta eestimaalaste toidulaud kodumaise toorainega ja hoida elus meie esivanemate pärandit. Et karjamaalt jõuaks tarbija taldrikule täisväärtuslik, tervislik ja puhas toit, tuleb koostööd teha, pühenduda loomade heaolu tõstmisele ja arendada kvaliteedisüsteemi läbi terve tarneahela,» ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lihatoimkonna juht Anu Hellenurme.

Kuidas püsida konkurentsis?

Foorumil tutvustatakse Läänemere riikide lihasektori konkurentsivõime uuringut, milles üks osa on pühendatud ka Eesti lihasektorile. Uuringu on teinud Soome loodusressursside jätkusuutliku majandamise ja biomajanduse arendamise keskus.

Mikroobide antibiootikumiresistentsus on aktuaalne ka lihasektoris, seetõttu räägitakse ka sellel teemal.

Põllumajandusettevõtja puutub oma tegevuses kokku erinevate probleemidega, millele on viimasel ajal lisandunud ulukite poolt tekitatav kahju. Koos Eesti Jahimeeste Seltsiga arutatakse foorumil koostöö ja võimalike lahenduste üle.

Lisaks lihasektori majanduslikule jätkusuutlikkusele tuleb arvestada ka sellega, kuidas ühiskond sektorisse suhestub. Eriti tundlik teema on loomse tooraine tootmise mõju keskkonnale. Tuginedes Soome ja Rootsi kogemusele saab öelda, et koostöökohti ja kompromisse otsides on võimalik leida ja esile tuua loomakasvatuse positiivsed küljed.

Mis ootab ees sealihasektorit?

Homme, 7. novembril jätkuvad Rakveres Aqva konverentsikeskuses arutelud sealihasektori arengute üle. Eesti sealihasektor on saanud kõvasti räsida nii majanduskriiside, turutõrgete kui ka sigade Aafrika katku leviku tõttu.

Tagasilöökidest taastumine on vaevaline, kuid sobiva strateegia olemasolul on see võimalik. Kodusigade arvukus ja sealiha isevarustatuse tase langes kriisi puhkedes väga palju ning sõltume tänaseks suurel määral sealiha impordist. Viimast aastat on iseloomustanud positiivne areng, kuigi sellel hooajal valmistab seakasvatajatele suurt muret söödahinna järsk tõus.

Tagasi üles