Hundid maakonnapiire ei tunnista. Kiskjaid jahitakse uudsetel ohjamisaladel

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: pixabay.com

Kuula artiklit

Et huntide küttimise hooaeg novembrist alata saaks, kinnitas Keskkonnaamet oktoobri viimasel päeval esmase jahiplaani, mille järgi tohib Eestis lasta 24 hunti. Tõenäoliselt kerkib see number lõpuks 60 lähedale, mis võrreldes mulluse 112 hundiga oleks peaaegu poole väiksem.

Jahimehed ja suurkiskjate seirajad istuvad esmaspäeval kell 14 ühise laua taha, et panna paika eelmisel nädalal alanud huntide küttimise reeglid.

Keskkonnaamet tuli meile tegelikult vastu, et pani varasemate kahjude järgi paika, kus võiks kohe jahti alustada.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu arvates huntide küttimismaht tõenäoliselt suurt vaidlust kaasa ei too, sest mullu jäi norm täitmata ja lasta lubatud 112-st hallivatimehest suutsid jahimehed tabada 101. See on üks kinnitus, et loomi pole metsas ülemäära palju.

Hunt ei tunne maakonnapiire

Selgeks tuleb aga saada, kuidas korraldada jahti, kui alates sellest hooajast ei kasutata jahipiirkondadena enam maakonna piire, vaid regioone vaadatakse ohjamisaladena. «Hunt ei tunne maakondade piire, jahiseltside tegevusalad lähevad aga halduspiiride järgi,» selgitas Korts.

Tõnis Korts

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Uue süsteemi järgi saab Eestis olema paarkümmend ohjamisala ning need arvestavad metsade paiknemist. Mitmed ohjamisalad ulatuvad erinevatesse maakondadesse. Kortsu seletusel tulebki nüüd paika panna reeglid, kuid erinevad jahiseltsid ühel ohjamisalal jahti pidada saavad.

Ohjamisalade moodustamisel arvestati eelkõige hundile sobivaid elupaiku. Lisaks arvestati loodusmaastike paiknemist, hundiasurkondade paiknemist ja liikumist ning toimunud hundirünnete kohti.

Seda, et esialgu lubas Keskkonnaamet 24 hunti küttida, ei pea Korts mingiks probleemiks, sest hundijaht algab suures osas ikka siis kui lumi maha tuleb. Praeguse ilmaga on hunti väga keeruline tabada. «Keskkonnaamet tuli meile tegelikult vastu, et pani varasemate kahjude järgi paika, kus võiks kohe jahti alustada,» lisas jahimeeste juht.

Huntide arvukus langeb

Ehkki eelmisel jahihooajal kurdeti tihti, et hunte kütitakse liiga vähe ning meedias kirjutati mitmel korral, et kiskjad käisid koduõuedel koeri murdmas, pole Kortsu sõnul hunte looduses ülemäära palju.

«Jahiedukus sõltub mitmetest asjadest, näiteks ilmast, aga üks näitaja edasiste otsuste langetamiseks on ka see, kas lubatud jahimaht tuleb täis,» rääkis Korts. Et mullu etteantud normi täita ei suudetud, võib Kortsu arvates sellest järeldada, et huntide arv Eesti metsas pole ülemäära suur.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko sõnul näitavad eelmise aasta seireandmete ning küttimissurve põhjal Keskkonnaagentuuris tehtud prognoos hundi arvukuse kuni 25 protsendi suurust langust.

Koduõuedele jõudnud huntide rohkust seostas Korts aga sigade Aafrika katkuga, mis on Eesti metsades metssea arvukuse väga väikeseks viinud. Üks siga tuhande hektari kohta on huntidele liiga vähe ja nii otsivad kiskjad süüa mujalt. «„Koer on hundi jaoks alati olnud saakloom,» nentis jahimeeste juht.

«Sel aastal on esmane küttimismaht suunatud nendesse piirkondadesse, kus huntide ründed koduloomade vastu on olnud kõige intensiivsemad,» lausus Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. Kõige rohkem lubasid on antud Rapla- ja Järvamaa piirkonda, kus tohib praeguse seisuga lasta mõlemal pool neli looma.

  • Huntide arvukuse ohjamisel lähtutakse eesmärgist säilitada Mandri-Eestis 2018. aastaks keskmiselt 20 hundi pesakonna olemasolu koos populatsiooni võimalikult ühtlase jaotumusega sobilike elupaikade vahel.
  • Hundi tekitatud kahjustuste arv on võrreldes eelmise aastaga kolmandiku võrra kahanenud. Oktoobri lõpu seisuga on hundid tänavu murdnud 540 lammast, 5 kodukitse ja 15 veist.
  • Maakonniti on kiskjakahjude esinemine erinev: hundid on murdnud lambaid enim Raplamaal, Saaremaal ja eelmisel aastal väheste kahjudega silma paistnud Läänemaal. Väikseimate kahjudega piirkonnad olid sarnaselt eelmiselegi aastale Jõgevamaa ja Ida-Virumaa.
     Keskkonnaamet

Jahimehed kütivad kitsi liiga vähe

Oktoobris alguse saanud ajujahi perioodil on Eestis põtru lastud piisavalt, kuid kitsi lasevad kütid vähem kui peaks, nentis jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

Et viimaste aastate soojade talvedega on kitse arvukus kerkinud, teevad nad metsaomanikele ja põllumeeste palju pahandust, samas ei taha kütid kitsi nii palju lasta kui oleks vaja.

«Kitsi on põldudel väga palju näha ja jahimehed peaksid rohkem pingutama, et nende arvukust vähendada,» nentis Korts.

Tagasi üles